Beauceron on pärit Prantsusmaalt, kus teda kasutati karja- ja valvekoerana. Ka tänapäeval on Beauceron Prantsusmaal levinud ja populaarne tőug, teda kasutatakse töö- ja harrastuskoerana.Beauceron armastab ja naudib töötamist, seetőttu sobib ta aktiivsele inimesele. Ta on julge, suursugune, aktiivne ja energiline. Ta on väga kergesti koolitatav ja tööhimuline. Ta on ustav, lojaalne, kiindunud ja sőnakuulelik. Nad sobivad hästi perekoeraks, lastega saavad suurepäraselt läbi. Neil on head valveomadused.
Beauceron on keskmist kasvu, turjakőrgus on 35-70 cm, kaal u 50 kg. Karvakate on karm, tihe ja lühike, värvuselt black and tan vői arlekiin.
PÄRITOLU: Prantsusmaa
KASUTUS: Karjakoer, valvekoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1 Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad) Alarühm 1. Lambakoerad
Töökatsetega.
BEAUCERON nr 44 Rühm: 1 alarühm 1
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Chien de Beauce, Beauceron ja Bas-Rouge olid XIX sajandi lőpul sama tőu paralleelnimed, millega tähistati sellist lauskmaa-karjakoera, kelle tüüpilisteks joonteks olid sileda karvaga nägu ja kare lühike karv, kupeeritud kőrvad. Kőigil neljal käpal ja kehal olevate piirdemärgiste tőttu on ta kandnudki "Bas-Rouge" (Punasukk) nime. Tavaliselt oli karvkate piirdemärgistega must, leidus nii halle, täiesti musti kui ka täiesti fauve (parkpruune). Need koerad olid aretatud ja välja valitud nende vőimekuse tőttu karja juhtida ja kaitsta.
ÜLDMULJE:
Beauceron on suurt kasvu, soliidne, vastupidav, tugev, hea kehaehitusega ja lihaseline koer, ilma raskepärasuseta.
TÄHTSAIMAD PROPORTSIOONID:
Berger de Beauce on keskmiste kehaproportsioonidega. Vahemaa őlanukist kuni istmikunukini peab olema veidi pikem turjakőrgusest. Pea pikkus : 2/5 turjakőrgus
est. Kolju laius ja sügavus on veidi alla poole pea pikkusest. Ajukolju ja koon on ühepikkused.
KÄITUMINE JA ISELOOM :
Enesekindel kartmatu käitumine. Ilme on väärikas, mitte tige, kartlik ega rahutu. Tema olemus peab olema kuulekas ja vapper.
PEA
Hästi voolitud ja harmooniliste joontega. Külgvaates peavad ninaselja ja lauba ülajooned kulgema peaaegu paralleelselt
PEAPIIRKOND:
Kolju : Lame vői külgsuunades vaid veidi kumerduv.
Laubavagu vaevumärgatav, kolju tagapunktis märgatav kuklakühm.
Üleminek laubalt koonule : Mőődukalt väljendunud, asub kuklakühmu ja ninapeegli vahe keskkohal.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel : Koonuga vőrreldes hästi arenenud, ilma ninalőheta ja alati must.
Koon : Ei ole kitsas ega ka terav.
Mokad : Ühetasaselt ja tugevasti pigmenteerunud.
Ülamokad katavad alumisi ilma lahtiselt rippumata; suunurkadesse moodustub kerge kuid püsiv taskuvolt.
Lőuad/hambad : Tugevad, kääritaolise hambumusega.
Silmad : Horisontaalse asetusega ja kergelt ovaalse kujuga. Iiris peab olema tumepruun kuid mitte heledam tume-pähklipruunist ka siis, kui piirdemärgiste värv on valastunud. Arlekiinidel on vőimalikud ka erivärvilised silmad.
Kőrvad : Kőrge asetusega. Sirgelt kupeeritud, mitte laiali vaid teineteise suunas hoiduvad, kergelt ettepoole suunatud tippudega. Korrektse asetusega kőrvade puhul kulgevad kaela külgjoonte mőttelised pikendused täpselt piki kőrvalehe keskjoont. Loomulikuks jäetud kőrvad on kas poolpüstised vői rippuvad, kuid mitte lontis. Kőrvad on siledad ja vőimalikult väikesed, ligikaudu poole pea pikkusega.
KAEL:
Hea lihastikuga ja hea pikkusega, őlgadega harmooniliselt ühenduv.
KERE
Ülajoon : Selg on sirge. Nimmeosa on lühike, lai ja lihaseline. Laudjas veidi laskuv.
Turi : Hästi rőhutatud.
Rindkere : Rinnakorvi ümbermőőt ületab 1/5 vőrra turjakőrgust. Küünarnukkideni ulatuv, lai, sügav ja pikk.
SABA:
Pikk, madalale kinnitunud, vähemalt kannaliigeseni ulatuv, külgsuunas pöördumata, moodustab tipus kerge J-kujulise haagi. Liikumisel vőib saba tőusta selja ülajoonest veidi kőrgemale.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Nii eest kui küljelt vaadatuna hästi loodis.
Őlad : Kaldu ja keskmise pikkusega.
Küünarvarred : Lihaselised.
Esikäpad : Tugevad, ümarad, kompaktsed. Küüned on alati mustad. Padjandid on tihked kuid elastsed.
TAGAJÄSEMED
Nii tagant kui küljelt vaadatuna hästi loodis.
Reied : Laiad ja lihaselised.
Kannaliigesed : Tugevad, kőrged, kannanukid asuvad turjakőrgusest umbes Ľ kőrgusel, moodustavad säärega nürinurga. Pöiad on peaaegu püstised, asetsevad istmikunukist veidi tagapool.
Tagakäpad : Tugevad, ümarad, kompaktsed.
Lisavarbad (kannused) : Traditsiooniliselt peavad lambakoertel olema topelt-lisavarbad. Lisavarbad peavad moodustama selgelt eraldi arenenud küüntega pöidlad,
vőimalikult käpa lähedal.
LIIKUMINE:
Nőtke ja sundimatu. Jäsemed püsivad liikumisjoonel. Berger de Beauce peab liikuma mahuka pika traaviga.
KARVKATE
Karv : Peas lühike, kerel tugev, lühike, paks, liibuv 3 – 4 cm pikkusega. Püksid ja saba alumine külg on alati kergelt narmastega ääristatud. Alusvill on lühike, őhuke, tihe ja udejas, eeldatavalt hiirehall, väga liibuv, ei tohi üle kattekarva nähtav olla.
VÄRVUS:
must piirdega (must koos parkpruunide märgistega).
Punasukk. Sügavmust pőhivärv, mille piirded peavad olema oravapunased. Piirdemärgised peavad jagunema järgmiselt:
täpid silmade kohal koonu külgedel, pőskede suunas vähenedes, mingil juhul aga kőrvade alla ulatumata rinnal; ette on nähtud kaks laiku kurgualusel saba all jalgadel, alati ülespoole vähenedes ja ulatumata kőrgemale 1/3 jala pikkusest, sisekülgedel veidi kőrgemale.
b) arlekiin (siniselaiguline koos parkpruunide märgistega).
Hall, must ja piire, karvkate on osaliselt kaetud ühtlaste hallide laikudega must, hästi jagunenud värvi korral on vahel musta rohkem kui halli. Piirdemärgised on samad kui piirdega mustal. Vaevumärgatav valge täpike rinnal on talutav.
SUURUS
Turjakőrgus : Isastel : 65 cm kuni 70 cm.
Emastel : 61 cm kuni 68 cm.
VEAD: Kőiki kőrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste sőltub otseselt kőrvalekalde ulatusest.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
Agressiivne vői väga kartlik.
Suured kőrvalekalded standardsuurusest.
Väga kerge kehaehitus.
Liiga heledad silmad vői erivärvilised silmad (välja arvatud arlekiinid).
Ninapeegel lőhenenud, muud värvi kui must, lihavärv.
Alahambumus vői puuduva kontaktiga ülehambumus, kolme vői enama hamba puudumine (välja arvatud P1).
Täiesti püstised loomulikud kőrvad.
Ülemääraselt saabelseisus tagajalad.
Ühekordsed vői täiesti puuduvad lisavarbad tagajalgadel.
Kupeeritud vői selja kohale keerduv saba.
Karvkate: standardist erinev värvus ja struktuur. Täiesti
puuduv piirdemärgis. Sakris karv. Selgelt nähtav valge laik
rinnal. Arlekiin: ülemäära halli, ühel küljel must, teisel hall,
täiesti hall pea (must puudub).
Märkus : Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Nii eest kui küljelt vaadatuna hästi loodis.
Őlad : Kaldu ja keskmise pikkusega.
Küünarvarred : Lihaselised.
Esikäpad : Tugevad, ümarad, kompaktsed. Küüned on alati mustad. Padjandid on tihked kuid elastsed.
TAGAJÄSEMED
Nii tagant kui küljelt vaadatuna hästi loodis.
Reied : Laiad ja lihaselised.
Kannaliigesed : Tugevad, kőrged, kannanukid asuvad turjakőrgusest umbes Ľ kőrgusel, moodustavad säärega nürinurga. Pöiad on peaaegu püstised, asetsevad istmikunukist veidi tagapool.
Tagakäpad : Tugevad, ümarad, kompaktsed.
Lisavarbad (kannused) : Traditsiooniliselt peavad lambakoertel olema topelt-lisavarbad. Lisavarbad peavad moodustama selgelt eraldi arenenud küüntega pöidlad,
vőimalikult käpa lähedal.
LIIKUMINE:
Nőtke ja sundimatu. Jäsemed püsivad liikumisjoonel. Berger de Beauce peab liikuma mahuka pika traaviga.
KARVKATE
Karv : Peas lühike, kerel tugev, lühike, paks, liibuv 3 – 4 cm pikkusega. Püksid ja saba alumine külg on alati kergelt narmastega ääristatud. Alusvill on lühike, őhuke, tihe ja udejas, eeldatavalt hiirehall, väga liibuv, ei tohi üle kattekarva nähtav olla.
VÄRVUS:
must piirdega (must koos parkpruunide märgistega).
Punasukk. Sügavmust pőhivärv, mille piirded peavad olema oravapunased. Piirdemärgised peavad jagunema järgmiselt:
täpid silmade kohal koonu külgedel, pőskede suunas vähenedes, mingil juhul aga kőrvade alla ulatumata rinnal; ette on nähtud kaks laiku kurgualusel saba all jalgadel, alati ülespoole vähenedes ja ulatumata kőrgemale 1/3 jala pikkusest, sisekülgedel veidi kőrgemale.
b) arlekiin (siniselaiguline koos parkpruunide märgistega).
Hall, must ja piire, karvkate on osaliselt kaetud ühtlaste hallide laikudega must, hästi jagunenud värvi korral on vahel musta rohkem kui halli. Piirdemärgised on samad kui piirdega mustal. Vaevumärgatav valge täpike rinnal on talutav.
SUURUS
Turjakőrgus : Isastel : 65 cm kuni 70 cm.
Emastel : 61 cm kuni 68 cm.
VEAD: Kőiki kőrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste sőltub otseselt kőrvalekalde ulatusest.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
Agressiivne vői väga kartlik.
Suured kőrvalekalded standardsuurusest.
Väga kerge kehaehitus.
Liiga heledad silmad vői erivärvilised silmad (välja arvatud arlekiinid).
Ninapeegel lőhenenud, muud värvi kui must, lihavärv.
Alahambumus vői puuduva kontaktiga ülehambumus, kolme vői enama hamba puudumine (välja arvatud P1).
Täiesti püstised loomulikud kőrvad.
Ülemääraselt saabelseisus tagajalad.
Ühekordsed vői täiesti puuduvad lisavarbad tagajalgadel.
Kupeeritud vői selja kohale keerduv saba.
Karvkate: standardist erinev värvus ja struktuur. Täiesti
puuduv piirdemärgis. Sakris karv. Selgelt nähtav valge laik
rinnal. Arlekiin: ülemäära halli, ühel küljel must, teisel hall,
täiesti hall pea (must puudub).
Märkus : Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Märksõnad:
Tagasi