
Beauceron on pärit Prantsusmaalt, kus teda kasutati karja- ja valvekoerana. Ka tänapäeval on Beauceron Prantsusmaal levinud ja populaarne tőug, teda kasutatakse töö- ja harrastuskoerana.
Beauceron armastab ja naudib töötamist, seetőttu sobib ta aktiivsele inimesele. Ta on julge, suursugune, aktiivne ja energiline. Ta on väga kergesti koolitatav ja tööhimuline. Ta on ustav, lojaalne, kiindunud ja sőnakuulelik. Nad sobivad hästi perekoeraks, lastega saavad suurepäraselt läbi. Neil on head valveomadused.
Beauceron on keskmist kasvu, turjakőrgus on 35-70 cm, kaal u 50 kg. Karvakate on karm, tihe ja lühike, värvuselt black and tan vői arlekiin.
PÄRITOLU: Prantsusmaa
KASUTUS: Karjakoer, valvekoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1 Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad) Alarühm 1. Lambakoerad
Töökatsetega.
BEAUCERON nr 44 Rühm: 1 alarühm 1
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :Chien de Beauce, Beauceron ja Bas-Rouge olid XIX sajandi lőpul sama tőu paralleelnimed, millega tähistati sellist lauskmaa-karjakoera, kelle tüüpilisteks joonteks olid sileda karvaga nägu ja kare lühike karv, kupeeritud kőrvad. Kőigil neljal käpal ja kehal olevate piirdemärgiste tőttu on ta kandnudki "Bas-Rouge" (Punasukk) nime. Tavaliselt oli karvkate piirdemärgistega must, leidus nii halle, täiesti musti kui ka täiesti fauve (parkpruune). Need koerad olid aretatud ja välja valitud nende vőimekuse tőttu karja juhtida ja kaitsta.
ÜLDMULJE:Beauceron on suurt kasvu, soliidne, vastupidav, tugev, hea kehaehitusega ja lihaseline koer, ilma raskepärasuseta.
TÄHTSAIMAD PROPORTSIOONID:Berger de Beauce on keskmiste kehaproportsioonidega. Vahemaa őlanukist kuni istmikunukini peab olema veidi pikem turjakőrgusest. Pea pikkus : 2/5 turjakőrgus
est. Kolju laius ja sügavus on veidi alla poole pea pikkusest. Ajukolju ja koon on ühepikkused.
KÄITUMINE JA ISELOOM :Enesekindel kartmatu käitumine. Ilme on väärikas, mitte tige, kartlik ega rahutu. Tema olemus peab olema kuulekas ja vapper.
PEAHästi voolitud ja harmooniliste joontega. Külgvaates peavad ninaselja ja lauba ülajooned kulgema peaaegu paralleelselt
PEAPIIRKOND:Kolju : Lame vői külgsuunades vaid veidi kumerduv.
Laubavagu vaevumärgatav, kolju tagapunktis märgatav kuklakühm.
Üleminek laubalt koonule : Mőődukalt väljendunud, asub kuklakühmu ja ninapeegli vahe keskkohal.
NÄOPIIRKOND:Ninapeegel : Koonuga vőrreldes hästi arenenud, ilma ninalőheta ja alati must.
Koon : Ei ole kitsas ega ka terav.
Mokad : Ühetasaselt ja tugevasti pigmenteerunud.
Ülamokad katavad alumisi ilma lahtiselt rippumata; suunurkadesse moodustub kerge kuid püsiv taskuvolt.
Lőuad/hambad : Tugevad, kääritaolise hambumusega.
Silmad : Horisontaalse asetusega ja kergelt ovaalse kujuga. Iiris peab olema tumepruun kuid mitte heledam tume-pähklipruunist ka siis, kui piirdemärgiste värv on valastunud. Arlekiinidel on vőimalikud ka erivärvilised silmad.
Kőrvad : Kőrge asetusega. Sirgelt kupeeritud, mitte laiali vaid teineteise suunas hoiduvad, kergelt ettepoole suunatud tippudega. Korrektse asetusega kőrvade puhul kulgevad kaela külgjoonte mőttelised pikendused täpselt piki kőrvalehe keskjoont. Loomulikuks jäetud kőrvad on kas poolpüstised vői rippuvad, kuid mitte lontis. Kőrvad on siledad ja vőimalikult väikesed, ligikaudu poole pea pikkusega.
KAEL:
Hea lihastikuga ja hea pikkusega, őlgadega harmooniliselt ühenduv.
KERE
Ülajoon : Selg on sirge. Nimmeosa on lühike, lai ja lihaseline. Laudjas veidi laskuv.
Turi : Hästi rőhutatud.
Rindkere : Rinnakorvi ümbermőőt ületab 1/5 vőrra turjakőrgust. Küünarnukkideni ulatuv, lai, sügav ja pikk.
SABA:
Pikk, madalale kinnitunud, vähemalt kannaliigeseni ulatuv, külgsuunas pöördumata, moodustab tipus kerge J-kujulise haagi. Liikumisel vőib saba tőusta selja ülajoonest veidi kőrgemale.
JÄSEMED