20 Veebruar 2011
Bernhardiin Breta on 4 aastane lühikarvaline emane bernhardiin, kes otsib korralikku ja armastavat peret. Kuna Breta on umbusaldav ja ei võta omaks enam kõiki inimesi ega ka loomi, siis vajab ta perekonda, kus ta saab kasvada ainukese loomana. Uus pere peaks kindlasti olema koerapidamise kogemusega ning kellel jaguks aega ning armastust Breta jaoks.
Breta lugu
"Breta läks kutsikana elama perekonda, kus teda armastati ja tema eest hoolitseti hästi, kuid peremuutuste tõttu pidi tol korral pererahvas koertest loobuma ja Bretale otsiti uus pere," kirjutab Breta kasvataja.
"Breta elas peres koos teise bernhardiiniga ning uue kodu otsingul oli tol korral sooviks, et koerad saaksid ka ülejäänud elu koos olla.
Soovijaid oli mitmeid ning ”sõelale” jäi perekond, kes väitis, et bernhardiin on nende nö. südamekoer ja kunagi on neil ka seda tõugu koer olnud ning seega on olemas ka kogemus bernhardiinide kasvatamisel, lisaks väideti, et elatakse maapiirkonnas Pärnu lähistel ,kus koertel on hea elada ja ruumi joosta ning armastusest puudust ei pea nad tundma.
Usaldades inimesi ei mindud tookord kodu kontrollima ja otsustati koerad anda sinna peresse.
Mõned kuud hiljem leiti müügikuulutus, kus oli müüa bernhardiin, kelleks oli Breta. Proovisin saada kontakti, kuid telefoninumber, mis kuulutuse juurde oli märgitud, ei vastanud. Hakkasin muretsema, miks koera müüakse ning asukohaks oli märgitud Viljandi (kuid olime ju Breta andnud Pärnu lähistele) ning samalt omanikult oli veel teine kuluts inglise buldogi müügikuulutusega (tol korral väideti et neil koeri ei ole).
Jõudsime lõpuks jälile, kus koerad asuvad ning kohale jõudes avanes ees kohutav vaatepilt. Breta oli ketis kokku kukkunud lauda kivivaremetes (kett oli kaelas poovas asendis, kael oli koeral katki hõõrutud), kuumal suvejal puudus tal seal ka vesi. Lisaks Bretale oli seal veel 3 bernhardiini ja 2 inglise bulldogi, kes samuti väga halvas seisukorras olid.
Koertel ei olnud veekausse ,viibati kaugemale, et seal võsas on tiik. (Huvitav kuidas toakoerad ja ketikoer sinna tiigi juurde saama pidid). Suures kastis õues olid halvaks läinud ja haisevad pekilõiked, milleni ketis olev Breta ei ulatunud. Bretal ei olnud magamiskohta, süüa, joogikauss oli tühi ja kuiv, kogu hoone mille varemetes ta ketiga kinni oli näis kohe kokku kukkuvat (üks maja ots ja pool katust oli juba maha vajunud).
Koer lamas lagunenud kivimüüridel. Politseiga majja sisenedes nägime, et buldogidel ei olnud korralikku magamisaset ega joogivett. Magamiseks olid arvatavasti vanad kaltsud mida leidus seal kõikjal hunnikutes. Kogu maja kus koerad liikusid oli must ning haises.
Varjupaiga esindaja arvamus oli, et sellises kohas ei tohiks loomad elada. Politsei ostustas loomad samal õhtul kaasa võtta. Varjupaiga autosse said 2 bernhardiini ning 2 buldogi. 2 bernhadriini said samal õhtul tagasi kasvatajate juurde Tallinnasse ( kuid kahjuks otsustas pikakarvalise bernahrdiini kasvataja anda selle koera sinna peresse tagasi). Ülejäänud koerad elasid lahtise karjana, hulkudes mööda metsi ja külasid. Inglise bulldogi keha oli täis arme, samuti oli ka teiste keorte kehal arme, mis arvatavasti tekkinud omavahelise kaklemise tagajärjel.
Loomad elasid ebahügieenilistes, ebainimelikes tingimustes ning ei saanud hoolitsust ega ravi, neil olid kirbud,nahapõletikud. Tagasi tulles oli Breta väga umbusaldav ja ettevaatlik nii inimeste kui ka teiste koerte suhtes."
Breta kasvataja koduleht
Tagasi
