Berni alpi karjakoerBerni alpi karjakoer on vana algupäraga talukoer, keda Berni ümbruse ees- ja osaliselt ka kesk-alpialadel peeti kui valve-, veo- ja karja ajamise koera.

Berni kantonis asuva Riggisbergi lähedase külakese, kus neid koeri kõige rohkem esines, ja selles tegutseva Dürrbach’i võõrastemaja järgi sai see pikakarvaline, kolmevärviline õuekoer oma esialgse nime: “Dürrbächler”. Seejärel, kui neid koeri oli aastatel 1902, 1904 ja 1907 koertenäitustel esitletud, koondusid novembris 1907 mõned Burgdorf’i koerakasvatajad eesmärgiga seda tõugu puhtalt aretada. Nad asutasid  “Schweizerischen Dürrbach-Klub’i” ja koostasid tõukirjelduse.
Aastal 1910 tõid paljud ümbruskonna talupidajad Burgdorf’i koerte ülevaatusele oma Dürrbächler-koerad, kokku esitati 107 looma.

Sellest ajast alates kogus tõug, nüüd juba teistest Šveitsi karjakoertest eristamiseks ainult  “Berner Sennenhund” nime kandes, rohkelt sõpru kogu Šveitsis ja üsna pea ka selle naabermaal, Saksamaal. Tänaseks päevaks on berni karjakoer tänu oma atraktiivsele kolmevärvilisusele ja kohanemisvõimele üle maailma tuntud ja armastatud kui perekoer.

Berni alpi karjakoer on iseloomult valvas, enesekindel, heatahtlik, truu ja julge. Nad armastavad väga lapsi ja sobivad seega perekoeraks. Neid on lihtne koolitada ja Berni alpi karjakoeral on loomupäraselt arenenud valveinstinkt. Nad on őrnahingelised ja vajavad inimese seltskonda, seetőttu ei sobi nad aia nurka őuekoeraks.

Tavaoludes on kindel, tähelepanelik, valvas ja häirimatu, lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv, võõraste suhtes enesekindel ja sõbralik; keskmiselt temperamentne, hea juhitavusega.

Berni alpi karjakoer on suurt kasvu, turjakőrgus 58-70 cm, kaal 36-48 kg.  Isased  64 - 70 cm,  ideaalne 66 - 68 cm. Emased  58 - 66 cm,  ideaalne 60 - 63 cm.

Karvkate on pikk, sirge vői kergelt laineline. Karv on aluskarvaga, ilmastikukindel ja vetthülgav.

Värvus: Sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste piirdemärgistega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal ja rinnal; valged värvimärgised on järgmised:  puhasvalge sümmeetriline peajoonis : lauk, mis suundub nina suunas ja laieneb kummalegi koonuküljele valgeks koonujooniseks. Lauk ei tohi ulatuda kuni silmapealsete märgisteni ja koonujoonis võib ulatuda kõige rohkem suunurkadeni. Karv on aluskarvaga, ilmastikukindel ja vetthülgav. Valge, suhteliselt lai, terviklik kaela- ja rinnajoonis. Soovitav: valged käpad, valge sabatipp.
Lubatav: väike valge kuklalaik, väike valge laik pärakupiirkonnas.

Tõustandard

PÄRITOLU: Šveits

KASUTUS: algselt Berni kantoni talude valve-, karjasaate- ja veokoer, praegu ka pere- ja mitmekülgne
töökoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 3
Šveitsi alpi karjakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE :
Pikakarvaline, kolmevärviline, keskmisest suurema kasvuga, jõuline ja liikuv, kindlatel jalgadel töökoer;
harmooniline ja tasakaalustatud.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Turjakõrguse suhe õlanukist istmikunukini mõõdetud kerepikkusesse on ca 9 : 10; pigem kompaktne kui piklik.
- Turjakõrguse suhe rinnasügavusse on ideaalis nagu 2 : 1.

PEA :
Tugev; väga heas kooskõlas üldmuljega, mitte liiga võimas.
PEAPIIRKOND
Koljuosa : Laup nii profiilis kui eestvaates veidi kumerduv; mõõdukalt väljendunud laubavagu.
Üleminek laubalt koonule : Selge, kuid samas mitte liiga tugevalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND
Ninapeegel : must.
Koon : tugev, keskmise pikkusega; ninaselg on sirge
Mokad : liibuvad, mustad
Lõuad / Hambad : täiskomplektne, tugev käärhambumus (M3-d jäävad tähelepanuta). Lubatud on ka
otsehambumus
Silmad : tumepruunid, mandlikujulised, tihedalt liibuvate laugudega, mitte liiga sügaval asetsevad ega liiga väljapungituva. Lõdvalt sulguvad silmalaud on viga
Kõrvad: keskmise suurusega, kõrgele kinnitunud, kolmnurkse kujuga, veidi ümardunud, rahulikus olekus
lamedalt liibuvad; tähelepanelikkuse korral pöörduvad tüvest ülestõusvad kõrvad ettesuunas nii, et kõrvade
esiservad jäävad peaga puutesse.
KAEL :
Tugev, lihaseline, keskmise pikkusega

KERE :
Ülajoon : Alates kaelast kergelt kaarduvalt ja turjale harmooniliselt üle minev, seejärel sirgelt ja horisontaalselt kulgev.
Selg : tugev, sirge ja horisontaalne.
Nimmepiirkond : lai ja tugev; pealtvaates veidi kokku tõmmatud
Laudjas : kergelt kumerdunud.
Rind : lai ja sügav, kuni küünarnukkideni ulatuv, markantse eesrinnaga; rinnakorv on võimalikult lai ja laiovaalse läbilõikega
Alajoon ja kõht : rinnakorvist kuni tagajalgadeni kergelt tõusev.

SABA :
Kohev, vähemalt kannaliigeseni ulatuv, rahulikus olekus rippuv, liikumisel hõljub selja kõrgusel või veidi üle selle.

JÄSEMED :
Tugevate luudega.
ESIJÄSEMED :
Esijalad on eestvaates sirged ja paralleelsed, üsna laia seisuga.
Õlad : Labaluud on tugevad, pikad, tugevad, viltuse asetusega, moodustavad õlavartega mitte liiga tömbi
nurga, liibuvad ja hästi lihaselised
Õlavarred : pikad, viltuse asetusega
Küünarnukid: hästi liibuvad, mitte sisse- ega väljapöörduvad
Küünarvarred : tugevad, sirged
Kämblad : külgvaates peaaegu püstise asetusega, tugevad; eestvaates on sirgjooneliselt küünarvarre
pikenduseks
Esikäpad : lühikesed, ümarad, tihedalt suletud ja hästi kumerdunud varvastega, mitte sisse- ega väljapoole
pöördunud.

TAGAJÄSEMED :
Tagantvaates sirge ja paralleelne, mitte liiga kitsas seis.
Reied : pikad, laiad, tugevad ja hästi lihaselised
Põlveliigesed : märgatavalt nurgitunud
Sääred : pikad, hästi kaldus asetusega
Kannaliigesed : tugevad, hästi nurgitunud
Pöiad : peaaegu püstise asetusega. Lisavarbad peavad olema eemaldatud (välja arvatud maades, millistes on
lisavarvaste operatiivne eemaldamine seadustega keelatud).
Tagakäpad : veidi vähem kumerdunud kui esikäpad; mitte sisse- ega väljapoole pöördunud.

LIIKUMINE :
Iga liikumisviisi puhul mahukas, ühesuguselt sujuv liikumine; ulatuslik, vaba sirutusega esisamm ja hea
tagajala tõuge. Traavil liiguvad eest- ja tagantvaates jalad samal sirgjoonel.

KARVKATE :
KARV :
Pikk ja läikiv, sile või veidi laineline.

KARVA VÄRVUS :
Sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste piirdemärgistega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal
ja rinnal; valged värvimärgised on järgmised: puhasvalge sümmeetriline peajoonis : lauk, mis
suundub nina suunas ja laieneb kummalegi koonuküljele valgeks koonujooniseks. Lauk ei tohi ulatuda kuni silmapealsete märgisteni ja koonujoonis võib ulatuda kõige rohkem suunurkadeni.
- valge, suhteliselt lai, terviklik kaela- ja rinnajoonis
- soovitav : valged käpad, valge sabatipp
- lubatav : väike valge kuklalaik, väike valge laik pärakupiirkonnas

SUURUS :
Isased 64 - 70 cm, ideaalne 66 - 68 cm.
Emased 58 - 66 cm, ideaalne 60 - 63 cm.

Märksõnad:

Tagasi