BillyBilly on aretatud kesk- ja lääneprantsusmaal, kus teda kasutatakse eelkōige väikeulukite jahikoerana. Tegu on mitmesaja aasta vanuse tőuga. Hellitavalt kutsutakse seda tōugu koeri suurteks bassetiteks. Aretajaks loetakse Monsieur Gaston HUBLOT du Rivault, kes elas Chateau de Billy külas, kust ka tōug omale nime sai. Esiisaks on King's valge koer ja sveitsi hagijas. Jahti peavad nad karjas (pakkides) ning annavad jälje üles vōmisel sellest häälekalt jahimeestele märku. Billy tōug oli II maailmasōja lōpuks väljasuremisohus. Tol hetkel oli vaid 10 Billyt elus. Väljaspool Prantsusmaad on ta praegugi vähelevinud.

Billy on iseloomult elav ja vitaalne, sőbralik, tööhimuline. Ta on intelligentne ja kergesti koolitatav. Lastega ja teiste koertega saab ta hästi läbi, kuid vōib tekkida konflikte samasooliste koertega. ōhukese naha pärast ei talu külma ning tuuletōbust. Vajab palju ninatööd ja liikumist. Ei sobi korterikoeraks. Haukumine meenutab verekoera ulumist.


Billy on suurt kasvu, turjakőrgusega 58-70 cm. , kaal 24-34 kg. Karvkate on lühike ja tihe, vastu nahka liibuv ning hea läikega, värvuselt valge, kreemivärvi vői sidrunivärvi märkidega.

Eluiga 12-13 aastat.

Tõustandard:

PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 28.12.1973.

KASUTUS: Hagijas.

FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud Alarühm 1.1: Suurekasvulised hagijad. Töökatsetega.

ÜLDMULJE: Hea kehaehitusega hagijas, tugev, samas kerge. Esijäsemed on jõulisemad kui tagajäsemed. PEA: Üsna peen, sale ja keskmise pikkusega.

KOLJUPIIRKOND: Kolju: Otsmik on pisut kumer, mitte väga lai. Kuklakühm on märgatav. Üleminek laubalt koonule: Hästi väljendunud.

NÄOPIIRKOND: Ninapeegel: Hästi arenenud, must või punakaspruun. Koon: Üsna kandiline. Koonuselg on üsna lai. Alguses sirge, otsa pool pisut kumer, mõõduka pikkusega. Huuled: Pisut või üldse mitte mokkade moodi. Ülahuul katab alumist, ei ole lihav ega rippuv. Suunurgad on sageli nähtavad.

Silmad: Valvsa ilmega, väga avatud ning värvilt tumedad. Silmaääred on mustad või pruunid. Kõrvad: Keskmise suurusega, prantsuse hagija kohta suhteliselt kõrge asetusega. Üsna lamedad, alumises osas kergelt sissepoole pööratud.

KAEL: Keskmise pikkusega, üsna ümar ja suhteliselt tugev. Lubatud on väike kaelavolt.

KERE: Selg: Üsna lai, tugev, kergelt kumer. Nimme: Lai, pisut kumer. Laudjas: Kaldega. Rind: Väga sügav ja üsna kitsas. Roided: Lamedad. Küljed: Piisavalt pikad, kergelt tõusva joonega. SABA: Pikk, tugev, mõnikord kerge ehiskarvaga.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED: Tugevad, vertikaalse asetusega. Lamedate luudega. Õlad: Üsna pikad ning asetsevad rinnakorvi lähedal.

TAGAJÄSEMED: Reied: Mõõdukalt lihaselised. Kannaliigesed: Pisut kaldus, laiad ja tugevad. Käpad: Hästi arenenud, üsna ümarad. Tihedalt asetsevad varbad.

KÕNNAK/LIIKUMINE: Kerge galopp.

NAHK: Valge, mõnikord tumepruunide või peaaegu mustade täppidega, pehme ja õhuke.

KARVKATE KARV: Lühike, katsudes karm. Vahel pisut kare. VÄRVUS: Puhas valge või piimakohvi värv, valge heleoranžide või sidrunkollaste laikude või mantliga.

SUURUS: Isased: 60-70 cm. Emased: 58-62 cm. VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD: • Agressiivsus ja liigne argus. • Liiga lühike, liiga pikk või liiga kitsas koonuselg. • Selgelt märgatav ülehambumus, mis on diskvalifitseeriv viga. Väike ülehambumus (1/2 cm) ei tingi diskvalifitseerimist. • Must või punane karv. Füüsilisi ja käitumuslikke kõrvalekaldeid näitavad koerad diskvalifitseeritakse. NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

2 päeva tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
12:29
2 nädalat tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
1 kuu tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Kromfohrlandi koer on pärit Saksamaalt, tegu on vőrdlemisi noore koeratőuga, tőu aretamisega hakkas tegelema Ilse Schleifenbaum. Tõu nimi sai alguse Krom...
Ariége´i linnukoer ehk Braque de l'Ariege, on pärit Prantsusmaalt, ta aretati alles 19 sajandil, ristates erinevaid itaalia ning hispaania linnukoeri,...
Hispaania hagijas ehk Sabueso Espanol on pärit Hispaaniast, kus teda kasutatakse tänapäevalgi jahikoerana, nad töötavad peamiselt karjana.Hispaania...
Pikardie spanjelehk Epagneul de Picardie, on pärit Prantsusmaalt. Tegu on vana koeratőuga, ta on suguluses setteritega. Juba keskajal kasutati teda...