Käisime Pakri saarel ujumas. Mulle loobiti pulka ja mulle meeldis sellel järel käia. Ujusin väga pikalt ning olin lõpuks täiesti väsinud. 

Lõpuks ma enam ei jaksanudki ujuda, läksin perenaise asjade juurde,  istusin seal ühe koha peal  ja ootasin, see on muide verekoera kohta väga ebatavaline. Ma olin lihtsalt nii...

Täna viidi mind külla, taksoga muide :o) Väga lahe, kui spetsiaalselt sinu jaoks auto kohale tellitakse, nahkistmetega ja puha...Juht oli ka väga sõbralik, aga minu tõunime kuuldes muutus natuke vaikseks.

Külas käitusin ma suurepäraselt, varastasin küll ühe küpsise, aga seda ei pandud mulle pahaks. Ilmselt sellepärast, et laua...

Einoh, minu õest Bertast on vahepeal saanud telestaar! Väga tore oli oma lihast õde telekast näha, nuuskis teine metsas ringi ja tegi meie tõule au, näidates oma haistmisvõimeid. Ja üldse...uhke tunne ikka kui õde telekas näidatakse :o)

Lumi! Valge, paks, kohev ja sügav lumi...Ei tahtnud täna toas enam ollagi, avastades kui põnev on kohevas lumes pikki verekoerahüppeid teha.

Ajasime Tacomaga teineteist taga, hüppasime ja kargasime. Ma olen praegu selline imelik pikajalgne ja suhteliselt sale, seega igasugune liikumine, hüppamine ja jooksmine on minu jaoks lihtsad.

Kauaoodatud välisreis! Hommikul varajane äratus, siis pakiti meid Tacomaga autosse, võtsime Laura peale ja sõit Riiga algas.

Kui aus olla, siis kogu tee magasime Tacomaga, Ikla piiripunktis tõusime korra üles, sest keegi meesterahvas piilus meid läbi autoklaasi. Skonto halli jõudsime kella 13 paiku, Tacoma ja Laura jooksid kohe ringi...