Oeh, täna kästi mul jälle pahandustest kirjutada. Et puhtsüdamlikult kõik sigadused üles tunnistada, alustan Tacoma kiusamisest. Ma olen juba 11 kilone verekoerahakatis, päris suur seega ja avastasin et oma massi saab enda huvides ära kasutada, täpsemini öeldes õppisin rammima. Tacoma nimelt käib aegajalt nuusutamas...

Jess, eile õpetati mind haukuma! Või noh, mis haukumine see ka on, aga igatahes jorisen kuis torust tuleb, kui mulle "Hääl" öeldakse. Täitsa lahe! Hääl viskab küll kukekaid sisse, aga tulevikus olen kindlasti jämeda ja võimsa häälega nagu üks korralik verekoer olema peab. Aegajalt üritan ma ka...

No nii, vahepeal pole tükk aega kirjutanud, lihtsalt nii palju on tegemist olnud ja ega ma suurt kodus pole olnudki.


Käisime Bertal külas, nii tore oli teda näha! Mängisime ja ma õpetasin teda mängimise ajal urisema. (Hmm, huvitav kas talle meelde ka jäi). Me ajasime teineteist taga ja maadlesime verekoera-moodi. Pildid meie...

Oi, täna oli mul raske päev! Käisime verekoer Bettyl külas ja sinna tulid täitsa võõrad onud imelike aparaatidega. Ja üks onu võttis mind sülle ja pidin jube kaua aega seal rahulikult istuma, nii raske ju... Vahpeal sikutas ta mind turjanahast, ilmselt uuris, kas seda piisavalt.

Lõpuks ometi pandi mind maha ja sain...

Oi jahh, olen end kõvasti siin kiitnud, aga pean üles tunnistama, et olen teinud ka asju, mis pererahvale kohe üldse ei meeldi. Ma tahaksin näiteks juhtmeid närida, aga ei lubata, tahaksin laualina laualt maha sikutada, aga jälle ei lubata! Kingi ei tohi närida, mööblit ka mitte, kuidas nad ometi aru ei saa, et mänguasjad on...