Hommik algas igatahes vägevalt! Kohe kui silmaluugid lahti tegin, pakuti mulle süüa. Vat süüa mulle meeldib! Peale söömist õiendasin mõned asjad, huh, mind viidi õue ja mul ei jäänud muud üle, kui sinna pissida ja kakada.

Perenaisel oli selle üle millegipärast jube hea meel, patsutas mind ja kiitis et ma pidavat väga tubli olema. Hmm, mulle hakkab vaikselt kohale jõudma, mida tähendab, kui perenaine Marta ütleb, ta vist tahab, et ma siis tema poole vaataksin või talle sülle jookseksin. Läksime tuppa tagasi ja siis võttis perenaine oma kätte mingid imelikud asjad ja hakkas mu varvaste lähedal naksutama.

Üritasin natuke vingerdada ja oma käppa ära tõmmata, aga ei lubatudki, mis mul üle siis jäi, kui olin lihtsalt vagusi ja ootasin, mis edasi juhtub. Ei juhtunudki midagi hullu, natukene naksutati iga varba juures ja siis pandi mind põrandale ja ma sain mängima minna, tutvusingi oma uute mänguasjadega (muide, millegipärast perenaine kiidab, kui nendega tegelen, aga siis kui näiteks kingi tahan närida, on ta täitsa vait).

 

Peale mängimist jäin magama, väsitav ju. Ärkasin mingi imeliku mürina peale, läksin teise tuppa uudistama mis toimub. Perenaise juures oli mingi imelik pika londiga loom, kes tegi hirmsat häält ja perenaine liigutas ta lonti vastu põrandat. Aga mina pole ka papist plika, liputasin igaks juhuks saba ja hiilisin vaikselt lonti uurima. Kummaline ta oli, aga igaljuhul ta ei hammustanud!

Ahjaa, siinsamas, MINU kodus saalib ringi mingi imelik sinine hagijas, kes aegajalt käib mind nuuskimas ja üritab mind mängima kutsuda, ta isegi kummardab mu ees! Mina üritan teda kõrvadest näksata, muide, tal on peaaegu sama pikad kõrvad kui mul, kuid ma tean, et tulevikus kui ma suuremaks kasvan, on minul ikkagi pikemad!