|
mai 12
2004
|
|
 |
Nii, öösiti magangi voodis! Selili. Täpselt nagu inimene, pea on ka padjal. Ja tänutäheks, et minu vastu nii lahked ollakse, olen ma suuremeelselt juba paar ööd jätnud toa hommikuks mineerimata.
Vahepeal käisime taas loomakliinikus vaktsineerimas, seekord puhastati mul kõrvu ka, see mulle jubedalt meeldib. Panen silmad kinni ja naudin. Süsti tegemist ma ei tundnudki, olin igati vapper ja käitusin korralikult.
Käisime külas ja seal aias nägin esimest korda elus varest. Jube nahhaalne tüüp, tegi vastikut häält ja varastas mängupalli ära. Tacoma üritas teda taga ajada, aga vares vaid õrritas teda, piiksutas palli ning lendas suure kaarega minema. Tacomal on aegajalt komme pikki ringe jooksma hakata, ma üritan teda kinni püüda, aga olen võrreldes temaga lootusetult aeglane.
Olen proovinud kavalusega, Tacoma jookseb, mina teen väiksema ringi ja üritan talle õigel ajal ette hüpata. Joosta on tore, aga ma käin veel tihti ninali, kõrvade otsa kohe eriti. See-eest olen ma õppinud hästi turnima, näiteks selleks, et midagi kuskilt kõrgustest kätte saada. Ma taipasin, et tuleb ronida väiksemate asjade otsa ning sealtkaudu suurematele. Niiviisi õnnestub näiteks sokke varastada või siis jalanõusid. Tegelikult, ma katki pole neid närinud, niisama viin oma pessa. Pesast ongi saanud minu asjade panipaik, päeval vahest magan seal, aga öösel magan voodis nagu enne kirjutasin.
