Jess, eile õpetati mind haukuma! Või noh, mis haukumine see ka on, aga igatahes jorisen kuis torust tuleb, kui mulle "Hääl" öeldakse. Täitsa lahe! Hääl viskab küll kukekaid sisse, aga tulevikus olen kindlasti jämeda ja võimsa häälega nagu üks korralik verekoer olema peab. Aegajalt üritan ma ka omaalgatuslikult "rääkima" hakata, aga selle peale kahjuks keegi ei reageeri - seega mõttetu tegevus.

Avastasin muide, et Tacoma valvab kodu, nimelt kui keegi ukse taga kobistab, teatab ta sellest pererahvale, nüüd üritan teda igati matkida. Ma küll ei saa aru, miks ta seda teeb, sest kui meile külalised tulevad, siis ta rõõmustab ja hüppab ning üritab neile musi anda ja sülle pugeda.

Vimasel ajal meeldib mulle väga õues olla ja ringi joosta. Kurve ma veel eriti hästi välja ei võta ja mitu korda olen peaga vastu majaseina jooksnud või lihtsalt kuskile komistanud ja ninali kukkunud, aga ma ei tee sellest numbrit. Nii huvitav on õues, eriti mõnus mulda süüa ja puuoksi närida.

Mullasöömisega kaasnes küll väike jama, öösel tegin täitsa kogemata pererahvale eksprompt-aroomiteraapiat. Tegelikult, ega ma ise ka hästi magada ei saanud, kõht natuke valutas.