Koer.ee kasutajate blogid

A short description about your blog

mai 05
2004

Marta päevik - pikk autoreis

Kirjutas: koer.ee

Kategoorias:  

koer.ee

Ülehomme saan 3 kuuseks, kaalun juba 15 kg ja olen täpselt nii pikk, et saan ilusti laua pealt võtta asju ja oskan diivanile või voodisse ronida.

Nagu korralikule verekoerale kohane, õppisin ma ära uste avamise, esialgu tõukamise teel. Mulle lihtsalt ei meeldi, kui mind üksi jäetakse! Las nad ütlevad, et olen memmekas, tegelikult ma tahan teada mis toimub ja mida põnevat tehakse. Uudishimu noh! Ja uste taga on alati põnevam.

Käisin pikal autoreisil, Tallinnast Viljandisse ja tagasi. Autoga sõitmine mulle meeldib, eriti lahe oli see, et Tacoma polnud kaasas ja sain tagaistmel laiutada. Vaatasin siis kordamööda akendest välja, vasakult ja paremalt. Vahepeal olin natuke aega üksi autos ja inimesed käisid mind piilumas, liputasin nendele saba ja neile see õudsalt meeldis. Eks ma olen parasjagu edev ka ja mulle meeldib, kui keegi tähelepanu pöörab. Proovisin läbi klaasi neid nuusutada, aga hästi ei õnnestunud ja koju tagasi jõudes olid autoaknad küll läbipaistmatuks muutunud, noh, nad ütlesid et mu ila pärast...

Kaelarihmaga olen enamvähem harjunud, enam ei ürita põrssahäält teha ja selili visata, aga jalutusrihmaga ma küll nõus pole. See on ahistamine, sest ma ei jookse minema vaid hoian ilusti perenaise lähedusse.

Mõned päevad tagasi avastasin, et perenaise kõrval voodis on kahtlaselt palju ruumi. Pidasin natuke Tacomaga aru ning hiirvaikselt vinnasime end voodisse. Perenaine üles ei ärganudki ja hommikul kui ta meid enda kõrvalt avastas, oli juba hilja! Nüüd teemegi petekat - õhtul läheme oma pessa magama ja öösel hiilime voodisse. Uskuge, see toimib, sest ükski inimene ei viitsi mitu korda öösel üles ärgata ja kontrollida, kas koerad voodis või mitte. Ja barrikaadide taga ka keegi magada ju ei taha.

Tacoma on minust muidugi kavalam, ta laseb hommiku poole voodist jalga, aga perenaine tuvastas ta pahateod mustade karvade järgi voodilinal. Ma olen veel nii äpu, et hommikul magan magusalt ja ma ei kuulegi, kui Tacoma mu kõrvalt ära läheb. Ja kui ma siis oma kõige armsama ja süütuma näoga perenaisele otsa vaatan ja keelega veel limpsti ka teen, siis ta ei riidle ka.