Koer.ee kasutajate blogid


mai 16
2008

Kassu kutsikate lugu

Kirjutas: Eraser

Kategoorias:  

Eraser
No nii, no nii. Kassu kutsikatel oli täna juubel. Nimelt said nad 1 nädalaseks. Aga kuidas see kõik alguse sai... Ühel ilusal veebruari kuu päeval, tulnud tagasi just sõbrapäeva kruiisilt Rootsist, arvas meie peremees Janno, et nüüd on sobiv hetk Kassu paaritamiseks. Ilus valge isane koer oli juba välja otsitud ja tema perenaisele, Tiiale, esimene kiri saadetud. Positiivne vastus tuli päris kiiresti ja tänu Tiia entusiasmile sõitsime juba järgmisel päeval oma Kassuga Borkale külla. Viljandisse sõit oli päris pikk ja väsitav aga kohale jõudes oli meeldiv üllatus Borka perenaiselt, kes oli laua juba ära katnud ja kasedki tuppa toonud. Pidupäev missugune! Kui kõhud täis ja tuju hea ning Borka ja Kassu oma tähtsad toimingud ära olid ajanud, algas taas sõit koju. Veel pikem ja veel väsitavam, kui tulek. Aga nagu kuu aega hiljem selgus oli see kõik seda väärt: Kassu ootas kutsikaid. Nüüd algasid kiired asjatoimingud, et kutsikate sünniks kõik vajalik olemas oleks. Esimese asjana tellisime uue pesakasti, kus kutsikatel oleks turvaline oma esimesd elunädalad ja -kuud veeta. Veel hankisime rohkelt kirjandust tiine koera ja kutsikate hooldamise kohta. Nn ämmaemandaks kutsusime Margoti. Ja peagi saabus see kaua oodatud päev. Neljapäeva(8.mai.2008) hommikul kell 08.00 hakkas Kassul lootevett nirisema. Võtsime kiiresti ühendust Margotiga ja kutsusime ta sünnitust vastu võtma. Margot jõudis meile täpselt 5 minutit enne esimese kutsika sündi. Kell 10.40 sündiski meie esimene valge bullterjeri preili, 11 minutit hiljem valge poiss, kell 11.19 nägi ilmavalgust järgmine bullihärra, pool tundi hiljem must-valge preili, kell 12.16 sündis väga väike valge tüdruk, 12.52 valge poiss ja viimane kutsa nägi ilmavalgust kell 13.13. Maagiline ja ilus hetk. Kassu oli emaks saanud ja vaid kõigest mõne hetke siin ilmas olnud kutsikad veeresid pesas ringi ja otsisid ema soojust, hellust, armastust ja tissi :) Üks kurb tagasilöök oli meil teisel öösel, kui meie kõige väiksem tüdruk otsustas vikerkaaremaale minna. Esimene nädal on kutsikatel möödunud peamiselt söömise ja magamise tähe all. Nad on õpinud juba natukene roomama ja püsti seisma. Vaikselt hakkavad ninad ja suud tumedamaks minema. Tundub, et kõik on rahul ja rõõmsad!