Ükspäev läksin ma Bosse juurde ja tegin talle pai järsku tundsin, et Bossel on mingi muhk siis läksime arsti juurde. Arst ütles, et Bossel on kasvaja ja läks mitu päeva mööda kuni see hakkas väiksemaks minema. Siis läks iga päevaga aina väiksemaks see kasvaja kuni oli kõik.

Lotte saabus meie perre üsna ootamatult, kuid samas oli väga väga oodatud. Eelmise sõbra traagiline hukk lükkas uue koera võtmise kaugemasse tulevikku. Samas oli pidevalt tunne, et miski on puudu. Ja nüüd on ta meiega - väike Lottepreili. Meie silmarõõm. Hetkel 3,5kuud vana. Sõbralik ja väga tragi kuts. Õpib...

Hmm...ma ei olegi aru saanud kumb oleks nagu parem olla. Viimasel ajal meeldib mulle süüa nagu karu - liha ja marju. Täna proovisin põldmarju ja need olid ka nii isuäratavaölt head. Sõin kohe mitu perenaisepeotäit. Rohi on niiiii piiiikaks-piiikaks kasvanud, et minu kõrvaotsad vaid veel välja ulatuvad ja keskspgised viiuladad tirtsud on...

Täna oli hea päev - taas sai postiljoni peale haugutud - pealegi kaks korda! Hommikul ajalehemehe peale ning siis 10 ajal kirjamehe peale. Siis sain basseini ääres haukuda, sest Sära läks ujuma ja oi, kuidas ma oleksin ka tahtnud vette. Oi, kuidas oleks tahtnud. See-eest mängis perenaine minuga täna väga usinalt palli ja ma olen otsustanud siiski talle...

kuna see atribuut siin kokku jooksis, siis jäid minu elamised-mõtted laupäeva kohta pooleli ... Jäin vist pooleli nende siniste marjade juures ... Kuna nende lõhn nii iseäralik tundus, siis otse koeralikult tundus mulle õige nendega lähemalt tutvust teha. Ja mis oleks vähem minulikum, kui neid ikka oma maitsemeeltega tunda saada. Aga vat kus...