Täna osalesin esimesel koertenäitusel ja edukalt, olin Tõu Parim Kutsikas, sain isegi roseti, aga selle sõin hiljem ära...Ikkagi minu oma!

Näitusel oli tohutult koeri, karvaseid ja karvatuid, suuri ja väikseid. Ja inimesi! Oi-oi kui palju inimesi, paljud tulid mind uurima, imestasid et ma alles kutsikas olen, ma ju nii suur...

 Taas maal!

Täna siis mu kolamisest. Uups! Avastasin, et aias on üks nõrk koht ja kui julgus rinda võtta, silmad kinni pigistada ja rinnaga edasi rühkida, annab võrkaed järele ja ees terendab vabadus!

No käisingi siis külapeal kõva koera mängimas.

Täna tähtis päev - lõpuks ometi hakkasin ujuma.

Käisime Laulasmaal mere ääres ja seal see juhtuski. Lihtsalt ei viitsinud enam jalgupidi vees olla, jalutasin edasi kuni põhi jalge alt kadus. Noh, eks oma osa oli ka palavusel, tahtsin ennast jahutada. Hull lugu aga see, et mulle hakkas ujumine jubedalt meeldima, ei tahtnud kohe kuidagi...

Nii, nüüd on mul uued magamiskohad.

Ma ei tea, kas see johtub algavast puberteedist või millestki muust, aga Tacomaga ma enam puuris koos magada ei viitsi. Tahaks kõrgemal olla ;o)


Igatahes täna öösel leiti mind köögilaua pealt magamas, ilusti keras. Aeti mind sealt muidugi maha ja pandi toolid laua peale, aga leidsin kiiresti...

Täna käisime Bertal külas, ma polegi teda peale viimast korda näinud.

Hästi mõnus oli teda näha, ma ei tea, kas ma sain aru, et ta mu õde on, aga igatahes sellest, et ta verekoer on, sain ma kohe aru! Tema ilmselt ka!

Igatahes vahva oli -mängisime ja hullasime, samal ajal kui peremehed meie tempudest ja tegemistest...