Eelmine kord kirjutasin ronimisest, seoses sellega tahan rääkida eile juhtunud loost. Nimelt sõitsime me oma bussiga Viljandisse maakoju, sõit oli tore, magasin ilusti, aga bussist mahaminekuga tekkis probleem - no ei näe mitte kuidagi, kuhu astuda, nahk vajus silme ette ja siis olen ma pime mis pime.

Mõtlesin siis, et lükkan...

 Nii, öösiti magangi voodis! Selili. Täpselt nagu inimene, pea on ka padjal. Ja tänutäheks, et minu vastu nii lahked ollakse, olen ma suuremeelselt juba paar ööd jätnud toa hommikuks mineerimata.

Vahepeal käisime taas loomakliinikus vaktsineerimas, seekord puhastati mul kõrvu ka, see mulle jubedalt meeldib...

Ülehomme saan 3 kuuseks, kaalun juba 15 kg ja olen täpselt nii pikk, et saan ilusti laua pealt võtta asju ja oskan diivanile või voodisse ronida.

Nagu korralikule verekoerale kohane, õppisin ma ära uste avamise, esialgu tõukamise teel. Mulle lihtsalt ei meeldi, kui mind üksi jäetakse! Las nad ütlevad, et olen...

Üleeile käisime suuuuure põllu peal, mind viidi lausa autoga kohale. (Ma nimelt ei salli kaelarihma ja kui see mulle kaela pannakse, hakkan väikse põrsa häälega haledalt ruigama ning umbes paarikümne sammu tagant istun ning keeldun edasi liikumast). Ilm oli päikesepaisteline ja mõnusalt soe, sain hästi palju...

Oeh, täna kästi mul jälle pahandustest kirjutada. Et puhtsüdamlikult kõik sigadused üles tunnistada, alustan Tacoma kiusamisest. Ma olen juba 11 kilone verekoerahakatis, päris suur seega ja avastasin et oma massi saab enda huvides ära kasutada, täpsemini öeldes õppisin rammima. Tacoma nimelt käib aegajalt nuusutamas...