Drever (Swedish Dachsbracke ehk Rootsi hagijas)
FCI rühm 6, alarühm: 1.3
Dreveri aretamisega alustati 1910. aastal kui Rootsi toodi väike saksa hagijatõug, Westfaali takshagijas (Westphalian Dachsbracke). Aastast 1947 hakati veidi suuremat (turjalt 2 cm võrra kõrgem) rootsi varianti kutsuma nimetusega Drever. Ja aastal 1953 sai drever juba tunnustuse kui Rootsi tõug.
Drever on oma parimate omaduste järgi eriti sobiv metskitsejahil, kuid samahästi kasutatav ka jänese-ja rebasekoerana. Kuid kasutatakse ka allround-jahikoerana, teda kasutatakse palju ka verejäljekoerana. Dreveri mitmekülgsest kasutusest ei tohiks olla probleemi tema ajamis- omadustele. Olles intelligentne koer oskab eristada eri jahid teistest,on ju varustuski erinev.
Oma olemuselt on drever just jäljekoerale omase kehaehitusega. Ta peab olema pikk ning vastupidav tööks Rootsi ränkades maastiku-ja kliimatingimustes.
Drever on suurepärane jahi- ja perekoer olles valvas, intelligentne, taibukas, energiline, töökas ja kergesti koolitatav, mitte mingil juhul agressiivne, närviline ega arglik, kuid samas ka väga põikpäine. Dreveri jahikirg on väga tugev. Dreveriga on võimalik harrastada ka agilityt kuid pikka selgsena tuleb vältida väga kõrgeid hüppeid.
Üldmulje:
Üsna pikapoolne kere toetub suhteliselt madalatele jalgadele. Üldmulje pigem robustne ja jõuline kui elegantne ja kaunis. Uhke kehahoiak, hästi arenenud lihastik, kärme. Erinevus isaste ja emaste vahel on silmatorkav.
Turjakõrgus :
Isastel 32-38 cm. Ideaalmõõt 35 cm;
Emastel 30-36 cm. Ideaalmõõt 33 cm;
Karvkate on karm sirge ja lühike tihedalt kerele liibuv vajab väga minimaalset hooldust. Karvkatte värvus on sümmeetriline punane(pruun)-valge, must-valge vői kolmevärviline ehk tricolour. Lubatud on kõik värvused koos valgete värvimärgistega. Ühevärviline ei ole lubatud. Värvid peavad olema puhtad. Valged märgised peavad selgelt märgatavad olema mistahes küljest koera vaid vaadeldakse, ennekõike märgised lauguna, kaelusena, käppadel ja sabatipus.
Tekst: Annika Naukkarinen
Tõustandard
PÄRITOLU: Rootsi
KASUTUS: Hagijas
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 6
Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud.
Alarühm 6.1.3
Hagijad; väikesed hagijad.
Töökatsetega.
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Väike saksa hagijatõug, westfaali taksbrakk, toodi Rootsi 1910. aastal. Kuigi esimesed koerad registreeriti juba 1913, ei olnud tõug enne 1930ndaid eriti tuntud. Alles sellest ajast alates pälvis ta suurepärase metskitse jälje harutaja maine. Kuni sinnani oli ta vaid vähesel määral levinud, kuid arvukamaks muutudes ja ka kaugemale põhja poole levides hakkasid jahimehed üha enam tunnustama seda lühikeste jalgadega kitse-jäljekoera.
Aastast 1947 hakati veidi suuremat (turjalt 2 cm võrra kõrgem) rootsi varianti kutsuma nimetusega dreever. Ja aastal 1953 sai dreever juba tunnustuse kui Rootsi tõug.
Drever on oma parimate omaduste järgi eriti sobiv metskitse-jahil, kuid samahästi kasutatav ka jänese- ja
rebasekoerana. Oma olemuselt on dreever just jäljekoerale omase kehaehitusega. Ta peab olema pikk ning vastupidav tööks Rootsi ränkades maastiku- ja kliimatingimustes. Tõugu on peetud eranditult vaid jahikoerana ning vaevalt leidub kedagi, kes võiks seda koera pelgalt seltsikoerana pidada.
ÜLDMULJE :
Üsna pikapoolne kere toetub suhteliselt madalatele jalgadele. Üldmulje pigem robustne ja jõuline kui
elegantne ja kaunis.
Uhke kehahoiak, hästi arenenud lihastik, kärme. Erinevus isaste ja emaste vahel on silmatorkav.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Tähelepanelik, tasakaalukas hagijatõug. Mingil juhul mitte agressiivne, närviline ega arglik.
PEA:
Pea peab kerega võrreldes olema suur, piklik ja nina suunas veidi kitsenev.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Vaid veidi kumerdunud.
Üleminek laubalt koonule : Mõõdukas.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel: Nina on must ja hästi arenenud, laiade ninasõõrmetega.
Koon : Nii pealtvaates kui profiilis vaadates hästi arenenud, mingil juhul aga mitte terav. Koonuselg on sirge või üsna veidi kumerdunud.
Mokad : Pingul ja tihedalt liibuvad ning hästi hambaid katvad mokad. Suunurgad ei ole nähtaval.
Lõuad / Hambad : Jõulised lõualuud perfektse, korrapärase ja täiskomplektse hammastikuga kääritaolises
hambumuses. Lubatud on ka otsehambumus.
Silmad : Kirkad ja ilmekad, mitte välja pungituvad ega ka sissevajunud. Tumepruunid. Silmalaud on tihedalt
silmadele liibunud.
Kõrvad : Üsna madala asetusega, keskmise pikkusega ja laiad, rippuvad, liibuvad ilma volte moodustamata tihedalt põskedele, ümarate tippudega.
KAEL:
Jõuline ja õiges proportsioonis pikkusega. Sujuva üleminekuga õlapartiile. Paks, tihedalt liibuv nahk.
KERE:
Selg : Tugev ja lihaseline, laudja suunas veidi laskuv.
Nimme (lanne) : Tugev ja suhteliselt lühike. Küljelt vaadates veidi kumerdunud.
Laudjas : Veidi kaldus, pikk ja lai.
Rindkere : Pikk, hästi arenenud, läbilõikelt munajas ja märgatavalt allapoole küünarnukke ulatuv. Hästi arenenud roietega.
Alajoon ja kõht : Rinnajoon läheb ühtlaselt üle veidi tõusvaks kõhujooneks.
SABA:
Pikk ja tüveosast jäme. Eelistatakse allapoole rippuvat asendit, kuid võib olla ka kõrgemale tõstetud, mitte aga selja kohale.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Esijalad peavad olema eestvaates sirged; tugevate luudega.
Õlad : Labaluud on hästi liibuvad, pikad, laiad ja kaetud tugevate lihastega. Küljelt vaadates moodustavad
horisontaaltasandi suhtes 50° nurga. Markantne turi.
Õlavarred : Suhteliselt pikad ja laiad. Hästi liibunud, kuid samas siiski vabalt liikuvad. Moodustavad labaluudega 100° nurga.
Küünarnukid : Mitte sisse- ega ka väljapoole pööratud.
Kämblad : Nõtked ja küljelt vaadates küünarvarre suhtes mõõduka nurga all.
Esikäpad : Tugevad, tihedalt kokkusurutud varvastega ja hästi arenenud, paksude käpapadjanditega. Mitte sisseega väljapoole pööratud.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tagantvaates sirged ja paralleelsed.
Reied : Laiad ja hästi arenenud lihastega.
Põlved : Hästi arenenud.
Kannaliigesed : Laiad, tugevad ja hästi arenenud.
Pöiad : Lühikesed ja peaaegu püstise asetusega.
Lisavarbad peavad olema eemaldatud.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega.
LIIKUMINE :
Liikumine peab olema ühtlane, paralleelne ja pika ulatusega. Seljajoon jääb liikumisel tasaseks.
KARVKATE :
KARV :
Karm, sirge ja tihedalt kerele liibuv. Peas, kõrvadel ja jalgade alaosas on karv lühem, kaelal, seljal ja reite tagaosas on see omakorda pikem. Saba alaosas on karv harjasjas, kuid ei moodusta karvavimplit.
VÄRVUS :
Lubatud on kõik värvused koos valgete värvimärgistega. Ühevärviline valge või maksakarva pruun ei ole lubatud. Värvid peavad olema puhtad. Valged märgised peavad selgelt märgatavad olema mistahes küljest koera vaid vaadeldakse, ennekõike märgised lauguna, kaelusena, käppadel ja sabatipus. Eelistatud on sümmeetrilise
märgised.
SUURUS :
Turjakõrgus :
Ideaalmõõt isastele : 35 cm, lubatav tolerants vahemikus 32 kuni 38 cm.
Ideaalmõõt emastele : 33 cm, lubatav tolerants vahemikus 30 kuni 36 cm.
Tagasi
