10 Juuli 2008
Koer.ee kasutajate küsimustele vastas koerakuulaja Kärt Pingas, vastuseid saab lugeda koer.ee portaalis.
Alustaksime võib-olla selle põneva oskuse nagu „koera kuulamine“ lahti selgitamisest. Võib olla on enamusele meist tuttav Nicholas Evans´i raamat „Hobulausuja“, millest on tehtud ka samanimeline film.
Kärt: Hobulausumine on sajandeid vana kunst, praegu laialdasemalt levinud ameerika cowboyde seas. Üheks kuulsaimaks hobulausujaks on Monty Roberts, kes oli ka Koerakuulaja meetodi looja, Jan Fennelli inspiratsiooniks ja eeskujuks.
Milliseid oskusi omadusi on „koera kuulamiseks“ vaja?
Kärt: Kodus, oma koera kuulamiseks on vaja ennekõike arusaamist, miks su koer nii või teisiti käitub, Jan Fennell on oma raamatutes, mida soovitan huvilistel ka lugeda, paljud käitumismallid väga kenasti lahti kirjutanud. Koerakuulaja oskuste juurde kuuluvad kannatlikkus, järjepidevus, arenguvõime, empaatiavõime, väga hea/kiire analüüsivõime ja looma käitumispsühholoogia tundmine. Vähetähtis ei ole siinjuures ka oskus oma teadmisi edasi anda ehk suhelda maailma kõige keerulisema looma, inimesega. Ilma viimaseta aga ei saa kahjuks Koerakuulaja oma tööd teha.
Kas koerakuulajal peavad olema mingid erilised võimed?
Kärt: Koerakuulajaks saamiseks ei ole vaja erilisi ebainimlikke võimeid, küll aga teatud inimlikke omadusi nagu empaatiavõime. Koerakuulaja peab oskama vastata kõikvõimalikele küsimustele, ta peab oskama inspireerida omanikke oma koera aitama. Üks väga oluline omadus on eelarvamuste puudumine, koerakuulaja ei ole arvustaja vaid siiski mõistev abiline. Me kõik oleme loomadega suheldes vigu teinud, täiuslikke inimesi ei ole olemas. Kõige aluseks on aga kogemus meetodiga ning oskus seda õigesti tõlgendada ja vastava olukorraga kohandada..
Kus sa neid oskusi õppinud oled?
Kärt: Need fundamentaalsed inimlikud teadmised/oskused tulevad kaasa elukoolist, kogemustest koerte- ja inimestega. Koerakuulaja meetodit õppisin ja praktiseerisin pea aasta Inglismaal. Igaühest ei saa kahjuks koerakuulajat, paljud esimesel vestlusel või kursustel käinud ei jõua kahjuks edasi teise vooru, rääkimata lõpetamisest ja ametlikuks koerakuulajaks saamisest.. see on pikk tee, mis eeldab tahtmist ja kogemusi, vastutustunnet.
Kas igaüks , kel on tahtmist ja huvi saab õppida koerakuulajaks?
Kärt: Jah, igaüks, kes omab vastavaid isikuomadusi, võib õppida Koerakuulajaks. Üks selle meetodi kõige positiivsemaid omadusi on selle lihtsus. Lihtsus on just see, mis teeb meetodi õigesti tõlgendamise korral väga meeldivaks ning kasutamisel igaühele võimetekohaseks. Selle lihtsuse taga on aga pikk ja põhjalik teooria, mida Koerakuulaja oma töö edukaks tegemiseks teadma peab.
Millised koerad sul endal kodus on?
Kärt: Hetkel jagan oma elu segaverelise vanaproua Queeniega, kes on tänaseks päevaks meie pere keskel veetnud üle 16 aasta (arvestades, et ta on leidlaps kelle minevik teadmata, ei oska öelda tema täpset vanust, aga ise arvan selleks olevat 17). Tema, koos nüüdseks vikerkaare taga oleva Lessiga, on olnud minu inspiratsiooniks ja toeks. Queenie on alati olnud väga kiire reaktsiooni ja suurepärase iseloomuga sõbralik daam kes kõike õppida vajavat haaras lennult. Vanusega aga lihtsalt minu väga kallis seltsiline.
Mis tõi sind koerte ja treenimise juurde?
Kärt: Lühidalt võib öelda, et koerte ja treenimise juurde tõi mind minu lapsepõlv, kogemused koertega, positiivne tagasiside oma koerte treenituse kohta, abivajajad , kes julgesid tänaval ligi astuda ning soovituste kaudu tulnud õpilased. Alustatud sai ju õige varakult, juba 13 aastaselt.
Mis juhtub kui omanikuna sooviks ma ühendust võtta Koerakuulajaga, räägi meile lähemalt protsessist?
Kärt: Võimalusi on mitmeid. Koerakuulaja teenuse tellimiseks tuleb, kas e-maili või telefoni teel leppida kokku konsultatsiooni aeg. Palun kindlasti helistades arvestada kontakteerumiseks toodud kellaaegadega, see tagab Teile kindla vastuse.
Igal juhul soovitan aga esimese asjana lugeda Jan Fennelli raamatut "Koerakuulaja" või vaadata (neil, kes Inglise keelt mõistavad) tema poolt välja antud DVD-d. Teiseks on võimalus tutvuda konsultatsiooni tegija ja tema stiiliga Koerakuulaja teemalistes loengutes. Juba mainitud allikatest võib leida endale sobivad vastused, toimida seal toodud nõuannete järgi ning saada väga hea tulemuse nii, et Koerakuulaja koju kutsumine ei ole vajalik. Kui aga omanik tunneb, et antud allikad ei anna piisavalt head ülevaadet ning meetodi kasutused oma koera(te) peal jääb palju küsimusi või ei saada oodatud tulemust, tasuks kindlasti "Koerakuulaja" endale koju kutsuda. Kindlasti tuleks Koerakuulaja aga külla kutsuda enne kui julgelt kõva häälega väita, et see meetod ei tööta!
Kuidas koerakuulaja konsultatsioon välja näeb?
Kärt: Koerakuulaja konsultatsioonid toimuvad eranditult kliendi kodus. Põhjus on selleks väga lihtne: koera loomulik käitumismudel tuleb kõige paremini esile tema loomulikus keskkonnas. Koer ei näita kodust eemal võimalikke esinevaid probleeme välja, hoiab end tagasi või hakkab esinema asenduskäitumist. Soovitav on, et konsultatsioonist võtaksid osa kõik koeraga suhtlevad isikud, kes viibivad koeraga samal pinnal: emad, isad, lapsed ja vanaemad/vanaisad. Mida ühtsemad ja seega ka lihtsamad on koerale edastatud signaalid, seda kiiremini ta nendest ka õpib. Koera jaoks on segadusseajav see kui üks inimene meetodit jälgib teised pidevalt vastupidist tõestavad . Koeral on oluline teada, kus on tema koht selles segases karjas ja mida temast soovitakse. Segadusse aetuna ei omasta koer soovitud käitumist vaid jätkab omanikele peavalu tegevate, probleemi põhjustavate oluliste otsuste isetegemist. Meetodi kasutusel püüame aga seda vältida ning teha õppeprotsess nii omanikule kui koerale võimalikult lihtsaks ja seetõttu ka edukaks.
Millises vanuses koertega võib Teie poole pöörduda?
Kärt: Reeglina pöördutakse "Koerakuulaja" poole alles siis kui tegemist juba sügavale arenenud probleemse käitumisega. Sellisel juhul tuleb mõista, et koerakuulaja poolt pakutud meetod pole võlukepike, mis kõik probleemid kustutab, see on väga mõjus ja lihtne abivahend nende probleemide kontrolli all hoidmiseks. Kuna tegemist on ennekõike omanikele koerte keele õpetamisega ja seeläbi teineteise mõistmisele aluse panemisega, siis võib "Koerakuulaja" poole pöörduda juba enne koera võtmist. See aitab end ette valmistuda hea suhte loomisele ja probleemide vältimisele juba varajases eas. Esimesi märke valestimõistmistest omaniku ja koeravahelises suhtes võib aga märgata koeral juba 2 kuu vanuselt. Koera vanusel puudub nii ülem kui alampiir. Meetod kohandatakse vastavalt olukorrale, koera temperamendile, iseloomule, probleemide raskusele, vanusel on siinjuures mängida küll oma roll aga meetodi kasutamist vanus ei takista.
Kas koerakuulajad teevad Inglismaal koostööd varjupaikadega ?
Kärt: Jah. Koostöö tähendab seda, et sealsed varjupaigad palkavad endale koerte käitumisprobleemidega tegelemiseks inimesed: käitumispsühholoogi, Koerakuulaja vms.. Osades varjupaikades on ette tulnud ka juhuseid, kus ühe koeraga on tööd teinud mitu inimest (iga probleemi jaoks erinev), mis on omamoodi absurdne.
Varjupaiga Koerakuulaja töö näeb välja selline:
1. tehakse ettepanekud varjupaigale kitsaskohtade parandamiseks
2. koerakuulaja tegeleb vastava koeraga võttes temalt esmased pinged ja luues uue aluse headele kogemustele
3. koera valikuprotsess külastaja poolt on uuele omanikule lihtsustatud ja võimalikult maksimaalselt elimineeritud valed valikud
4. koerakuulaja töötab uue perega nende kodus.
5. Koerakuulaja viib läbi nii varjupaiga töötajaile kui vabatahtlikele loenguid, mis tutvustavad võimalikke kitsaskohti ning nende lahendusi.
Peale Koerakuulaja palkamist on nendes varjupaikades kadunud vajadus mitme spetsialisti järele. Kui enne oli nendes varjupaikades niinimetatud JO-JO koeri (koerad keda pidevalt tagasi toodi ja uude peresse saadeti) 30% siis peale koerakuulaja palkamist on see % kukkunud kolmele. Tulemused räägivad enda eest.
Millist meetodit sa kasutad, mida tähendab amichien bonding?
Kärt: Amichien bonding (lühidalt AB) on Jan Fennelli poja, samuti Koerakuulaja, Tony Knight´i poolt välja mõeldud nimetus ema poolt välja aretatud meetodile. Prantsuse keelsest tõlkest Ami =sõber, chien = koer, bonding = side ja kokku: sõbra ja koera side. Nii nimetavad Koerakuulajad üle maailma oma töös kasutatavat meetodit. Tegelikult ei ole AB treening ega koolitus, mitte selle traditsioonilises mõistes, see on osa igapäevasest elust nagu meie keel, milles omavahel suhtleme, on osa meie igapäevasest elust. Paljud nimetavad AB-d pehmeks koolituseks, mis on aga samuti vale. Kõige lihtsam on öelda, et AB põhineb karjateoorial, siinkohal pean aga tähelepanu pöörama asjaolule, et karjateooria tõlgendusi on üle maailma väga palju, seega ei saa nende kõikide toimivust ja mõju samasse patta panna. AB on vundament koolitusele, alus suhtlemiseks ja üksteise mõistmiseks. Koolitused, trennid, erinevad võistlusalad, huvitavad trikid ja nende saavutamiseks kasutatud meetodid on kõik boonuseks. Mida parem on omaniku ja koera vaheline üksteisemõistmine, seda lihtsamini edeneb ka boonuselementide omandamine. Näiteks pimeda juhtkoeraks või teraapiakoeraks õppivatele koertele loob AB suurepärase aluse, et läbida iseloomu test ning omandada enesekindla ning heatahtliku koerana oma tööks vajalikud oskused.
Kas sa soovid midagi öelda ka koer.ee lugejatele?
Kärt:Kindlasti soovin kõigile koer.ee lugejaile küsida, uurida ja õppida ja mitte karta abi või nõu küsida ning spetsialisti poole pöörduda, ainult nii saame me ilma ise vigu tegemata teada, miks meie parima sõbraga midagi toimunud on või miks ta nii käitub ning kuidas probleemi lahendada.
Esimesel pildil: vasakult Kärt Pingas, Jan Fennell ja teisena Eestist tänaseks Koerakuulaja kursused läbinud Piret Kannike
Tagasi
Kommentaarid