Küsimus:

Tere

Soovin natuke konsultatsiooni või head nõu selles osas, et kas peaks minema koeraga veelkord kooli (sõnakuulekuse koolitusele) või kutsuda koju koerakuulaja.

Nimelt võtsime omale 2011 kevadel emase tiibeti mastifi (tänaseks on ta 1,5 aastane). Käisime temaga 5x kutsikakoolis aga ilmselgelt jäi sellest väheks ja tunnistus jäi seega saamata. Püüame teda ka kodus jõudumööda koolitada koerakuulaja raamatu järgi. Aga ikka tekivad küsimused ja mured.

Peamised murekohad meie koeraga on:
1) hüppamine ja seda mitte omade (mänguhoos ka omade) vaid külaliste peale ja seda ka mitte kõigi vaid teatud persoonide peale.

2) haukumine, elame linnas oma majas aga suurte elumajade vahel ja haukumine on teistele elanikele vastuvõetamatu. Olime sunnitud kasutusele võtma haukumisvastase rihma (kasutusel öösel) ja see toimib aga kas on ka ilma rihmata võimalik? Samuti kippus ta aiast välja kui meid kodus polnud, nüüd on tal elektrikarjus (kasutusel päeval) ja tundub et see ka toimib.

3) võõraste ründamine ja hammustamine (selle avastasime oma koera puhul nädalavahetusel kui olime maal, linnas seda juhtunud ei ole), nimelt käime aegajalt maal vanavanemate juures kus on veel 2 suurt koera (emane ja isane) ja aegajalt astuvad läbi külalised/võõrad inimesed/külaelanikud jne. Miks ta ründab võõrast kui ta on täiesti võõral territooriumil? Ja tundub, et teised koerad teda hästi omaks võtta ei taha, pidevalt karvupidi koos.

4) meil on ka 2,9 aastane tütar, kelle ta mänguhoos lihtsalt pikali jookseb või tõmbab kindad käest või hüppab ja kargab. Õnneks vaatamata sellele tütar teda ei pelga ja ei karda ja arvab ikka et Breti on lahe koer. Niikui keegi hoovis jookseb arvab koer, et nüüd läheb mänguks ja kihutab järgi ja nii need näksamised ja tõukamised tulevad ja tänu sellele ei saa meie laps hoovis rahulikult joosta ja karata. Kui lapsi on rohkem külas oleme ta lihtsalt kinni pannud, nii on kõigile ohutum.

5) toidu näppamine, kui kuskil nähtaval on mingi toit, siis on see kohe läinud, nimelt kui annad näpuvahelt, siis ei taha ta seda hästi võtta aga nii kui avaneb võimalus lauapealt näpata, ei jäta ta seda kasutamata, seega on meie suvised grilliõhtud üsna keerulised, sest kõik tuleb kuskile kõrgele ära tõsta.

6) viimaseks tembuks on pesu nööripealt tirimine ehk et õues me pesu kuivatada ei saa.

Samas kui läheme rihmaotsas tänavale jalutama, siis temaga probleeme ei ole, kuulab ilusti. Maal kui läheme metsa, teised koerad ka, siis ei ole samuti probleeme, kuulab ilusti ja kutsumise peale tuleb ka enamasti kohale.

Olen mõelnud, et äkki on rollisuhted paigast ära ja ta tunneb ennast peremehena või vastupidi tal on lihtsalt igav, sest päeval oleme ju kõik tööl ja nii palju kui õhtul temaga on aega tegeleda, niipalju tegeleme aga ilmselt jääb sellest siis väheks.

Vot sellised mured ja rõõmud meie koeraga. Selge on see, et tuleb teda veel kõvasti koolitada ja harjutada kuulekust. Siinkohal tunnen, et teadmistest jääb väheks, mis sest et palju loetud ja uuritud.

Suured tänud juba ette ja loodevasti oskate meid hea nõuga aidata

Kristi

Vastus:

Kirjeldatu põhjal tundub, et koeral on sulaselge domineerimine, liikumise puudus ja tal lubatakse teha mis iganes talle pähe tuleb.


1 . Hüppamine võõraste peale - igaüks meist annab mingit energiat ja kui see on koera jaoks manipuleeritav, siis ta kasutabki seda ära. Võõras ei pruugigi hakkama saada mastifi suuruse koeraga, siin peab koeraomanik ALATI juures olema, koer on rihmas ja omanik lihtsalt ei luba tal minna võõra juurde enne, kui koer on täielikus rahuolekus, siis lubatakse tal nuusutada võõras ära ja kohe kui loom üritab hüpata, tuleb see tegevus katkestada kas käsuga või rihmatõmbega. Ja ei saagi olema lihtne esimesed korrad, endal peab olema püsivust ja kannatlikkust ja sisemist rahu. Lõpuks ei ole rihma enam vaja ja koer kuulab ka vaikset juttu

2. Haukumine, hulkumine
-koer teeb neid asju, kui peab ennast liidriks ja kui ei ole saanud piisavalt energiat, nii vaimset kui füüsilist välja elada. Kuskile tuleb seisev energia suunata ja tihti on see lõputu haukumine. IGASUGUNE TEGEVUS, MIS MEILE EI MEELDI, SELLE KATKESTAME.
Kui koer lärmab mööda aiaäärt või jääb haukuma mis iganes asja peale, siis tuleb minna ta juurde, tõugata ta tasakaalust välja ,olla ta kõrval kuni ta rahuneb ja siis kiita vaikuse ja rahuoleku eest. Kui koer tuleb kutsumise peale enda juurde, siis kutsuda ja olla koos ja lasta tal rahuneda. Rahunemine tähendab, et koera ei kallistata sel ajal, vaid ollakse vaikuses ta juures ja kui looma aju on rahuolekus, siis kiidetakse mõõdukalt, võib premeerida ka maiusega.
Kui öine haukumine ei taha kuidagi lõppeda siis koer majja sisse, seal on ta vaikuses.
Haukumisega ja hulkumisega seoses ka liikumine paika. SELLINE KOER PEAB LIIKUMA HOMMIKUTI HOOGSAS TEMPOS CA TUND AEGA JA ÕHTUTI CA TUND AEGA, TA PEAB OLEMA VAIMSELT JA FÜÜSILISELT VÄSINUD, ET OLLA TASAKAALUS. Koerad on looduse poolt kodeeritud kulgema kilomeetreid ja seda tuleb neile ka võimaldada. Ükskõik kui suur on aed, sellest on vähe, seal ei rahulda koer kunagi oma liikumisvajadust

3. Võõraste ründamine ja hammustamine. Kui koer peab ennast liidriks, siis tema kui karjajuht otsustab, kes võib liikuda ja kes ei või. Ja looduses karistatakse keeldudest üle astujaid hammastega. Koera jaoks täiesti loogiline käitumine, midagi ei ole valesti. Kui omanik teab et koer VÕIB nii käituda, siis peab koer olema kontrolli all. Kui on keegi tulemas, siis koer rihma või aedikusse või majja ja koer ei otsusta, et ta nüüd läheb kellelegi midagi ütlema. Võõral territooriumil ebakindel koer tihti käitubki veel ülbemalt ,sest ta peab ju ülejäänud karjale teada andma, et tema on see boss, aga kuna see koer ei ole sündinud liidriks, siis on ta KOGU AEG STRESSIS ja käitubki soovimatult. Ka vanavanemate juures olles tuleb käia koeraga pikalt jalutamas ja hoida teda kontrolli alla. Läheb aega, aga lõpuks koer aktsepteerib, et keegi teine-inimene-otsustab tema eest ja hakkab rahunema, sest stressi jääb vähemaks

4.Tütar. Looduses on laps nõrgema energia kandja kui koer ja siin peavad vanemad aitama. Kui koer on läbi teinud oma pikad jalutuskäigud, siis on ta väsinum ja aktsepteerib kergemini peresiseseid reegleid. Vanemad peavad aitama mõlemaid. Tuleb juures olla, kui laps on õues koos koeraga ja kui koer käitub lapse suhtes lubamatult, siis kutsutakse koer korrale-võetakse tal rahulikult kaelarihmast kinni ja isoleeritakse pooleks tunniks karjast. Siis taasluuakse kriisissituatsioon, kui koer jookseb jälle lapse pikali, siis isoleeritakse pikemaks ajaks ja niimoodi mitu nädalat jutti, kui vaja. Lõpuks loom saab aru, et ta ei tohi nii teha, sest igale teole järgneb tagajärg, lubamatule teole ebameeldiv ja heale teole positiivne tagajärg. Koer ei jookse kunagi last kogemata pikali, vaid täiesti teadlikult, see on tasakaalust välja löömine ja nii antakse lapsele teada, et tema on kõige madalamal positsioonil karjas.....

5. Toidu näppamine-liidriks olemine. Koer otsustab, millal ja mida ta võtab ja kui palju. Ärge jätke toitu ripakile või tehke lõkse. Pange toidu ümber kergesti ümberkukkuvaid asju mis kolisevad. Vaadake, kas aitab.

6. Pesu nöörilt näppamine, kui koeraga ei liiguta piisavalt, siis elab ta ise oma elu huvitavaks. Ka negatiivne tähelepanu on tähelepanu.

Praeguses olukorras on stressis nii inimesed, kui koer ja koer ei ole absoluutselt süüdi selles, et inimesed on ta pannud liidriks. Kuna ta on teine liik ja ei näe maailma nii nagu inimene, siis käitub ta nii, kuidas loodus on teda kodeerinud. Ta ei saa looduse vastu astuda ja kui inimene kogu oma tegevusega ütleb, et valitse mind, siis, mis koeral üle jääb, kuna looduses tühja kohta ei ole, siis ta valitsebki. Kuna ta ei ole sündinud liidriks, siis kukub see valitsemine välja suht. Frustreeruvalt.

Mis siis on vaja ellu viia, et kõiki aidata

1. Liikumine väga piisavas koguses ja reeglite järgi, jalutusrihm peab olema lõtv ja ideaalis koer inimesest eespool ei liigu. Koer ei otsusta, kelle peale haukuda, keda karta  jne.

2. Reeglid. * IGNOREERIMINE. Kui tullakse koju, siis koer ei saa ei pilgukontakti, häälekontakti ega füüsilist kontakti-temast kõnnitakse mööda nagu teda ei olekski olemas. Igakord, kui kari taaskohtub, siis kontrollitakse üle, kes on liider, äkki vana liidriga on midagi juhtunud ja kui koer tormab meile vastu, siis mitte ainult rõõmust vaid ka tuleb küsima tähelepanu ja kui me seda anname, siis anname talle ka kinnituse, et ta on jätkuvalt liider.

*KOERA NÕUDMISEL EI TOIMU MITTE MIDAGI. ABSOLUUTSELT KÕIK TEGEVUSED ALUSTAB JA LÕPETAB INIMENE

* KARJAJUHT VÄLJUB JA SISENEB ALATI ESIMESENA, kontrollib kas õhk on puhas ja ohutu ülejäänud karjaliikmetele ja alles siis lubab ülejäänutel tulla

* TOIT EI OLE PÄEVLÄBI EES JA LIIDER SÖÖB ESIMESENA. KOHE LÕPEB ÄRA SELLE KOERA IGASUGUNE SÕRMEVAHELT TOITMINE. ON SÖÖGIKORRAD. INIMENE TEEB LIIGUTUSE NAGU TA SÖÖKS KOERA KAUSIST JA ALLES SIIS ANNAB KAUSI NIIÖELDA JÄÄKIDEGA KOERALE JA LUBAB KOERAL SÖÖMA TULLA ,KOER PEAB OOTAMA MILLAL LUBA ANTAKSE, SEE ON TÖÖ TEGEMINE JA IDEAALNE KUI KOER SAAB SÜÜA ALLES PEALE JALUTUSKÄIKE. KUI KOER KÕNNIB KAUSI JUUREST ÄRA VÕI EI SÖÖ KÕIKE LÕPUNI SIIS KAUSS MAAST ÄRA JA ENNE EI SAA KUI JÄRGMINE SÖÖGIKORD

dr. Aivi Org