Estrela mäestikukoerEstrela mäestikukoera kodumaa on Portugal, ta on pärit Serra da Estrelan mäestikualadelt. Neid kasutatakse lambakarjade valvurite, kaitsjate ja karjatajatena.

Seda mäestikukoera tuntakse Serra da Estrela (mäestik Põhja-Portugalis) piirkonnas juba väga kaua. Selle tõu tegelik päritolu kaob aga siiski halli esiaega; küll võib kindlalt väita, et see on üks vanimaid koeratõuge Ibeeria poolsaarel.

Seda koera kohtab juba esimeste  mäevallutajate hulgas kõrg-Alpides (kuni 2000 m üle merepinna), peaasjalikult suviti, kui peale lume sulamist rohi alpiaasadel kasvama hakkab ja kari üles aetakse ajaks, kui madalamatel aladel valitsevas ülemäärases  kuumuses rohi täielikult kõrbeb.

Koerad saadavad karja, valvavad seda ettenägelikult ja tõrjuvad metsloomi, kelle tõttu on ümbruskond ebakindel.

Seda tõugu koeri leidub ka maa teistes piirkondades, eriti keskosas, kuhu on Estrela mäestikualalt kutsikaid viidud või kus juba ka kennelites aretatakse Serra da Estrela’st põlvnevaid koeri.

Estrela mäestikukoer on rahuliku iseloomuga, tööhimuline, oma perekonda kiinduv ja neid kaitsev. Vőőraste suhtes on ta umbusklik ja reserveeritud.

Kaitse- ja valveinstinktid on tal loomupärased, teda on kerge koolitada ja ta ei kipu domineerima. Sellegipoolest tuleb teda kutsikana sotsialiseerida ja koolitada, koolitamata Estrela mäestikukoer vőib muutuda agressiivseks.

Estrela mäestikukoer on suurt kasvu, turjakőrgus 62-72 cm, kaal 30-50 kg.
Karvkate on tihe, ilmastikukindel, pisut kare, ainsateks lubatud värvusteks on: võik-kollane, hunthall ja
kollane, ühevärviliselt või koos valgete värvimärgistega.

Estrela mäestikukoeri on pika- ja lühikarvalisi. Normaalselt on karv keha erinevates kohtades erineva pikkusega: jalgadel, küünarnukist ja kannaliigesest allpool ning peas on karv lühem ja tihedam; kõrvadel muutub karv kõrvatüvest tipu suunas järk-järgult lühemaks, samas ka õhemaks ja pehmemaks; karv on pikem sabas, mis on pikakarvalistel kaetud tiheda ja paksu karvaga ning moodustab karvavimpli; ka ümber kaela on karv pikem ning kurgu alt kohev; pikakarvalistel eriti on reied ja esijalgade tagaküljed rikkaliku karvanarmastusega.

Alusvill koosneb peenest, lühikesest ja tihedast karvast, mis on karvajuure lähedalt toestatud veel jämedama karvaga.


Tõustandard

PÄRITOLU: Portugal

KASUTUS: Estrela mäestikukoer on karjuse lahutamatu saatja ja karja ustav valvur, kes tõrjub kartmatult nii hunte kui ka karjaröövleid. Ta valvab suurepäraselt ka maja ja hoovi, on sobiv nii kaitsekoeraks kui ka rakendiveoks.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2
Molossid, Mäestikukoerad
Töökatseteta

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Seda mäestikukoera tuntakse Serra da Estrela (mäestik Põhja-Portugalis) piirkonnas juba väga kaua. Selle tõu tegelik päritolu kaob aga siiski halli esiaega; küll võib kindlalt väita, et see on üks vanimaid koeratõuge Ibeeria poolsaarel. Seda koera kohtab juba esimeste mäevallutajate hulgas kõrg-Alpides (kuni 2000 m üle merepinna), peaasjalikult suviti, kui peale lume sulamist rohi alpiaasadel kasvama hakkab ja kari üles aetakse ajaks, kui madalamatel aladel valitsevas ülemäärases kuumuses rohi täielikult kõrbeb. Koerad saadavad karja, valvavad seda ettenägelikult ja tõrjuvad metsloomi, kelle tõttu on ümbruskond ebakindel.
Seda tõugu koeri leidub ka maa teistes piirkondades, eriti keskosas, kuhu on Estrela mäestikualalt kutsikaid viidud või kus juba ka kennelites aretatakse Serra da Estrela’st põlvnevaid koeri.

ÜLDMULJE :
Estrela mäestikukoer on kumera profiiliga molossitüübiline, mastifilaadne koer, kompaktne ja
rustikaalne. Ta on harmoonilise kehaehitusega ning morfoloogiliselt laitmatu konstitutsiooniga; üldise olemuse silmatorkav kohastumus kohalike oludega räägib kaugesse minevikku ulatuvast puhtatõulisusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Estrela mäestikukoer on elava liikumisega ja oma olemuselt imposantne. Tema pilk on valvas, rahulik ja
ilmekas. Tema kindel, vahel võõraste suhtes ka ähvardav käitumine on tähelepanuväärne; teisest küljest on ta silmatorkavalt kiindunud karja ja kuulekas oma isandale.

PEA :
Jõuline, suur. Pikliku kujuga ja kergelt kumerduv, tugeva ehitusega ja sobivas proportsioonis kehakujuga, niisamuti on proportsioonis omavahel ka peapiirkond ja näopiirkond, mis tagab üldmulje harmoonilisuse. Nahk laubal ja põskedel on sile.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Laup ja kolju-osa on hästi arenenud, ümar ja külgvaates veidi kumerduv. Kuklakühm on märkamatu.
Üleminek laubalt koonule : Mõõdukalt väljendunud, ligikaudu samal kaugusel nii ninapeeglist kui ka kuklakühmust.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Alati selgelt tumedam kui karvakatte värvus, eelistatult must.
Koon : Ninatipu suunas veidi ahenev kuid mitte terav; peaaegu kogu pikkuses sirge, vahetult ninapeegli ees
mõningase kühmuga (kergelt kongus).
Mokad : Selge piirjoonega. Mokad on suured, kuid mitte paksud ja mitte rippuvad, hästi liibuvad. Suuõõne ja
igemete limaskest ning mokkade servad on intensiivselt mustaks pigmenteerunud.
Lõuad / Hambad : Hästi arenenud lõuad. Hambad on tugevad, valged, hästi kinnitunud. Õige kääritaoline
hambumus.
Silmad : Horisontaalsed, asetsevad silmaõõne luulise servaga samal tasandil, ovaalse kujuga, keskmise ja
sümmeetrilise suurusega, hästi avatud; ilme on rahulik ja terane; eelistatult tumeda merevaigu värvi; silmalaud on tihedalt liibuvad ja nende servad on musta värvi; kulmukarvad on üsna hästi arenenud.
Kõrvad : Koera üldolemusega võrreldes suhteliselt väikesed (11 cm pikkuse ja 10 cm laiusega), õhukesed,
kolmnurga kujulised, tipu osas veidi ümardunud; kõrvad on rippuvad; keskmisele kõrgusele kinnitunud ja tahapoole toetudes laskuvad tihedalt liibuvalt piki pea külgi; kõrvatüve juurest on nähtav veidi kõrva sisepinda. Kupeeritud kõrvad on lubatud, kuid eelistada tuleb loomulikku kõrva kuju.

KAEL :
Sirge, lühike ja jäme; hästi õlgadele liituv; mõõdukalt väljendunud karvapuhmaga kurgu all.

KERE :
Selg : peaaegu horisontaalne, eelistatavalt lühike.
Nimme (lanne) : Lai, lühike, hästi lihaseline ja liitub hästi kergelt laskuva laudjaga.
Rindkere : Hästi kumer kuid siiski mitte tünnikujuline, lai, pikk ja sügav.
Alajoon ja kõht : Kõht ei ole väga lai, sobivas proportsioonis üldise olemusega ja veidi kokku tõmmatud;
alajoon kulgeb rinnakust kubeme suunas mõõdukalt üles tõmbudes.

SABA :
Ei kupeerita, pikk, rahulikus olekus rippuvas asendis kuni kannaliigeseni ulatuv; jäme, kõversaabli kujuline, kinnitub keskmisele kõrgusele, kaetud rikkaliku karvaga,
pikakarvalistel narmastatud, tipust konksuga. Vaheldumisi horisontaalse asetusega, laskub koera rahulikus olekus seismisel saba loomulikuna rippu reite vahele; koera erutudes või ka liikumisel tõuseb see kõrgemale
horisontaaltasandist ja võib kaarduda üles ning  ettesuunas, küljele ja alla.

JÄSEMED :
EES- JA TAGAJÄSEMED :
Koera normaalse seisu korral on jalad täiesti püstised; küünarvarred ja sääred on läbilõikelt peaaegu silinderjad.
Hästi arenenud luudega, hea lihastikuga ja tugevad.
Liigesed on tugevad, keskmiste liigesenurkadega, mis võimaldavad vaba liikumise. Kannaliiges on üsna madala
asetusega, keskmiselt nurgitunud ja korrektse seisuga sirgelt sääre all.
KÄPAD :
Koera suurusega sobivad, hea ehitusega, mitte liiga ümarad ega ka liiga pikad, nn kassikäpa ja jänesekäpa
vahepealse kujuga, mitte harali varvastega. Varbad on paksud ja tihedalt üksteise vastu liibunud; varvaste ja käpapadjandite vahelt on rikkaliku karvaga kaetud.
Käppade keskpadjandid on suured ja kõvad. Küüned on tumedat värvi, eelistatavalt mustad, hästi arenenud.
Koertel võib esineda nii liht- kui ka topeltkannuseid.

LIIKUMINE :
Liikumine on loomulik, vaba.

KARVKATE :
KARV :
Tugev, jämedavõitu, kuid mitte ülearu karm, sarnaneb kitse karvale; sile või ainult veidi laines, hästi liibuv peaaegu kogu kerel, karvkate on väga rikkalik niihästi pikakarvalisel kui ka lühikarvalisel variandil. Normaalselt on karv keha erinevates kohtades erineva pikkusega: jalgadel, küünarnukist ja kannaliigesest allpool ning peas on karv lühem ja tihedam; kõrvadel muutub karv
kõrvatüvest tipu suunas järk-järgult lühemaks, samas ka õhemaks ja pehmemaks; karv on pikem sabas, mis on pikakarvalistel kaetud tiheda ja paksu karvaga ning moodustab karvavimpli; ka ümber kaela on karv pikem ning kurgu alt kohev; pikakarvalistel eriti on reied ja esijalgade tagaküljed rikkaliku karvanarmastusega. Alusvill koosneb peenest, lühikesest ja tihedast karvast, mis on karvajuure lähedalt toestatud veel jämedama karvaga.

Tavaliselt on alusvill, eriti pikakarvalistel, kattekarvast heledamat värvi.

VÄRVUS :
Ainsateks lubatud värvusteks on : võik-kollane, hunthall ja kollane, ühevärviliselt või koos valgete värvimärgistega.

SUURUS :
Turjakõrgus :
Isased 65 kuni 72 cm,
Emased 62 kuni 68 cm.

KOERA MÕÕDUD JA KEHAKAAL :

Pea
Koljuosa pikkus 13,5 kuni 14,5 cm
Koljuosa laius 12,5 kuni 14 cm
Koonuosa pikkus 12 kuni 13 cm
Rindkere
Rinna ümbermõõt 75 kuni 80 cm
Rinna laius 18 kuni 20 cm
Rinna sügavus 28 kuni 29 cm
Ülajoon
Kehatüve pikkus 63 kuni 65 cm
Kehatüve laius 12 kuni 15 cm
Pikkused
Kerepikkus 68 kuni 73 cm
Saba pikkus 40 kuni 45 cm
Kõrgused
Turjakõrgus 62 kuni 72 cm
Esijala pikkus 34 kuni 37 cm
Laudja kõrgus 67 kuni 69 cm

Kaal
Isased 40 kuni 50 kg
Emased 30 kuni 40 kg
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 nädal tagasi
wall
Kerst kirjutas foorumisse postituse Neerupuudulikkusega koera toidusedel
Sept 05
5 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
10 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
11 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Tőu ajaluguTőug on algselt pärit Shetlandi saartelt, mis asuvad Šotimaa pőhjarannikul. Koos ulatuslikuma lammaste impordiga sai tavaliseks, et karja...
Carolina Dog ehk Carolina koer on pärit Pőhja-Ameerikast, arvatavasti pärinevad nad paariakoertest, kes elasid Pőhja-Ameerikas u 8000 aastat...
Saarmakoer ehk Otterhound on pärit Inglismaalt, tegu on vana koeratőuga. Teda kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi jahikoerana, peamiselt saarma-, pődra -...
Koerale on väga oluline saada kvaliteetset ja talle sobivat toitu. Sõltumata sellest, kas toit on tööstuslik (kuivtoit) või kodutoit (nt. barf), peab...