Mine allaLehekülg: 1
TEEMA: Hirm koera pärast
#6089
Timmi
Karma: 0
Koeraja
Postitusi: 2
Offline Profiil

7 aastat, 9 kuud tagasi
Meil on 1,5 aastane segavereline koer (pooleldi hundikoer, suur). Ta toodi meile kui oli 3 nädalane. Ta on oma olemuselt arg. Ta kardab jalutusrihma ning seda, kui keegi kaelarihmast kinni võtab. Viimasel ajal on ta hakanud kõikide peale urisema ning hoiatama. Ta lamab keset tuba ning uriseb kõigi peale, kes lähenevad.

Ta tundub tõesti kartvat. Kui urisemise pärast pahandada, siis hakkab ta hirmust värisema. Meist keegi pole teda löönud. Oma territooriumi ta võõraste koerte eest ei kaitse, vaid pigem poeb perenaise seljataha.

Mida teha? Kuidas tuleks käituda, et koer oleks enesekindlam ning ei uriseks kogu aeg. Meil on kodus väikesed lapsed ning tahaks koera usaldada ning mitte olla hirmul, et äkki areneb urisemine edasi näksamiseks.

Ette tänades.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#6092
Päevakoer
Karma: 25
Koeranduse guru
Postitusi: 241
Offline Profiil

7 aastat, 9 kuud tagasi
Tere! Arg ja ebakindel koer on tõsine probleem ja ei tea iial,millal tema pinge kasvab nii suureks,et ta võib rünnata. Siin portaalis on ka mitmeid kirjutisi koerte agressiivse ja muude probleemsete käitumiste kohta,aga arvan,et niisuguse asjaga oleks igati põhjendatud pöörduda koerte koolitaja/käitumise spetsialisti poole. Ise võib oskustest probleemi lahendamisel puudu tulla ja kõik võib lõppeda halvasti nii koera kui inimeste jaoks. Koer on hetkel ka sellises vanuses,kus käitumise ja karjapositsiooni küsimused on eriti teravad. Oleneb,kus kandis te elate,oskavad kodalised teile ehk teie kodule lähimat koolitajat soovitada.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#6106
koeruke
Karma: 16
Aktiivne koeraja
Postitusi: 215
Offline Profiil

7 aastat, 9 kuud tagasi
Päevakoeraga täiesti nõus, aga mõned küsimused tekkisid.
Koer on võetud väga väikese (liiga väikese) kutsikana, aga siiani kardab jalutusrihma... Kas see koer siis rihma otsas käinud ei olegi? Või mis elu ta siiani üldse on elanud?
Enda kogemused on siiani sellised olnud, et üldiselt õpivad koerad väga ruttu rihma jalutamisega seostama ja jalutamine on reeglina väga tore tegevus.
Aga kui koer jalutanud ei ole ja rihma kardab, siis peaks kuidagi püüdma mingi positiivse seose tekitada- rihma panemise ajal kiita ja maiust anda vms.
Miks peab koer keset tuba aelema, kus ta kõigi peale uriseb? Koeral peab kindlasti olema mingi oma koht, kus ta ennast kindlalt tunneb ja jalus ei ole. Ideaalsel juhul mingi varjuline nurgake, kus samas ülevaade majas toimuvast ja kus koera ei segata ( see tuleb ka lastele selgeks teha) ja kuhu saab koera vajadusel eest ära saata.
Koeral peavad kindlasti olema paigas konkreetsed reeglid, ta peab teadma oma kohta, õigusi ja kohustusi, need peavad olema inimeste vahel kokku lepitud ja neid peavad täitma kõik, ebamäärasus ja reeglite puudumine ajavad koera segadusse ja suurendavad ebakindlust.
Enesekindlust suurendab igasugune õpetamine- tegelemine, kasvõi lihtsate käskluste õpetamine või mingite ülesannete täitmine, samuti jalutuskäigud ja uute olukordadega tutvumine.
Oluline on jälgida, mis signaale Te koerale annate, kiitus ja laitus peaksid olema koera jaoks üheselt mingi tegevusega seostatavad, järgima peaks, et kui koer on millegi eest nt. riielda saanud, siis peaks tekitama mingi kiitust võimaldava olukorra, et nn. positiivne aspekt peale jääks.
Kirjandust peaks ka olema, kasvõi raamatukogust tasub küsida.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#6119
Timmi
Karma: 0
Koeraja
Postitusi: 2
Offline Profiil

7 aastat, 9 kuud tagasi
Koer toodi meile kui ta oli 3 nädalane. Meil oli juba koer ning naabrimemm lihtsalt ilmus ukse taha ja ütles, et tema koeral on 5 kutsikat ning kuna meie koer on isa, siis oleme kohustatud ühe kutsika endale võtma. Nii ta meile siis 3 nädalaselt uksetaha jäeti. Esimesel aastal oli ta koos vana koeraga. Kutsika koht pidi olema alguses ainult köögis, kuid järk-järgult on ta hakanud ka teistes tubades käima. Eriti pärast vana koera kaduma minekut.

Koera koht on jätkuvalt köögis laua all, kus teda keegi segada ei tohi k.a lapsed. Samuti ei ole kellegil lubatud teda söömise ajal segada. Kuna elame maamajas, siis jalutuskäigud on kõik ilma rihmata. Kui ta oli u 6 kuune, siis proovisime jalutusrihma esimest korda. Me kasutasime nii kiitust kui ka maiuseid, aga talle ei meeldi rihm.

Eriti hull käitumine on olnud viimane poolaasta (pärast vana koera kaduma minekut). Kui ta on laua all, siis ta kohati uriseb isegi siis kui keegi kööki läheb. Paar nädalat tagasi lamas ta elutoas ning kui ma hakkasin mööda minema siis urises ning naksas käest.

Elame Järvamaal ning kahjuks ei tea meie piirkonnas kedagi, kelle poole võiks pöörduda abi saamiseks
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#6120
Ireenex
Karma: 2
Koeraja
Postitusi: 17
Offline Profiil

7 aastat, 9 kuud tagasi
Kindlasti soovitaks pöörduda koerte koolitajate poole. See olukord läheb ilmselt aina hullemaks. Internetist leiab mitmeid kontakte sh ka mobiili numbreid ja esmase kontakti ja soovitusi saab kindlasti telefoni teel. Tasub kindlasti proovida!
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#6135
koeruke
Karma: 16
Aktiivne koeraja
Postitusi: 215
Offline Profiil

7 aastat, 9 kuud tagasi
Ma ise kindlasti ei seosta kõiki koerte probleeme karjasuhetega, aga Teie puhul tundub, et võib olla tegemist võimuküsimusega.
Koer peab olema alati alluval positsioonil ( mis ei vähenda kuidagi tema väärtust täieõigusliku karjaliikmena), selleks soovitatakse jälgida taolisi asju: koer saab alati oma toiduportsu viimasena, läheb viimasena uksest välja, mängu jms. tegevusi alustab peremees, mitte koer jne.
Koerale rihma õpetamisest kergekäelise loobumisega Te mitte ei jätnud teda ilma elementaarsest vajalikust oskusest, vaid, jättes selle küsimuse koera otsustada, ka loobusite mingist osast oma autoriteedist ja karjajuhi staatusest. Koerad ei otsusta, kas neile meeldib rihm, vaid peremees, kes looma eest vastutab. Ilmselt saab see nüüd palju raskem olema, aga koer peab oskama rihmas käia, tõenäoliselt tuleb need lahtiselt jalutamised vähemalt mõneks ajaks ära lõpetada ja rihmaga käia ( minu teada pole see ka maal elades keelatud). Seda enam, et käitumisprobleemide süvenedes on lahtiselt jalutamine vastutustundetu ( ka kõige üksikumas kohas võib vastutulijaid kohata).
Sellest ei tasu ennast petta lasta, et koer on arg, ka arad koerad istuvad pähe, kui lastakse. Soovitaks lugeda (kui veel ei ole lugenud) ikkagi J. Fennell " Koerakuulaja". Autor peab koerte käitumisprobleemide põhjuseks nr.1 just seda, et inimesed, saates teadmatusest koerale nn. "valesid signaale", asetavad koera juhipositsioonile, milleks loom võimeline ega valmis pole, põhjustades sellega stressi ja frustratsiooni ja sellest tulenevaid käitumisprobleeme.
Probleemkoerte koolitajatest olen internetis kohanud Sirje Vetsi ja Alla Petrov(n)a nime. Endal küll koolitajatega kogemusi ei ole. Infot küsida tasub alati, äkki keegi oskab ka telefoni teel nõu anda, kedagi teist soovitada või teeb koduvisiite. Inimestel, kellel kogemusi rohkemate, s. h. tõsiste teenistuskoerte ja probleemkoertega, on kindlasti rohkem kompetentsi kui tavapärastel 1- 2 koera omanikel.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#6217
j-f
Karma: 4
Aktiivne koeraja
Postitusi: 20
Offline Profiil

7 aastat, 7 kuud tagasi
Kasutaja Timmi arg koer ei oma absoluutselt mingeid võimustaatuse tõstmise soove. Tal on sada muud probleemi aga võimuküsimuse saab südamerahuga siit välja jätta.

Väga hästi on soovitatud siin teemas koera õpetamist, sest see tõesti tõstab enesekindlust. Sellist arga koera ei tohiks kunagi lüüa, ähvardada kurja häälega või muudmoodi karistada, sest see teeb tema psüühikale veel hullemat kahju ja ta võib agressiivseks muutuda.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#6226
koeruke
Karma: 16
Aktiivne koeraja
Postitusi: 215
Offline Profiil

7 aastat, 7 kuud tagasi
Selle kirjelduse järgi (koer dikteerib peres igasugu asju, uriseb pereliikmete peale) paratamatult just taoline mulje jääb, et koerale on jäetud otsustaja roll (kas ta seda just ise tahab, on omaette küsimus), seda muljet võimendab veel see, et taolised probleemid on tekkinud pärast vanema koera lahkumist, mis võib tekitada muudatuse karjasuhetes.
Loomulikult ei ole koerad primitiivsed olevused, kelle probleemid oleksid must- valged, eks seepärast on ka soovitatud spetsialisti poole pöörduda.
Seda, et keegi oleks soovitanud koera lüüa või kurja häälega kärkida, ei loe mina küll ühestki postitusest välja.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
Mine ülesLehekülg: 1