Tere,

Püüame elukaaslasega mõnda aega koera välja valida, elame keskmises kahetoalises korteris aga kadrioru pargi ja pirita ranna vahetusläheduses, mis annab võimaluse koeraga pikki jalutuskäike teha. Elukaaslane tahab hirmsasti Yorkie't aga mina tahaks natuke suuremat koera kellega saaks käia nt. jooksmas või looduses. Mulle meeldib ideaalis kuldne retriiver või dalmaatsia koer aga saades aru, et korter võib sellisele koerale kitsaks jääda mõtlen kompromissi peale nagu(siin foorumis läbi käinud)Beagle või Shar Pei. Milliseid teisi tõuge oskate soovitada meie tingimustest tulenevalt?

Tänud ette,

Norwichi terjer on tuttaval,käib pikad mtkad ,jooksved koos hommikuti-seega äkki sobib.Pisike ja terjer.

Kuldne retriiver saab ka väga hästi korteris elamisega hakkama kui temaga piisavalt palju tegeleda.
Oluline on paika panna, mi on koera valimisel oluline. Shar pei on lühikese ninaga ja temaga ei ole soovitav jooksmas ega jalgrattaga sõitmas käia, kuna võivad tekkida hingamise probleemid. Mina käin oma shar peiga küll jooksmas aga mitte rohkem kui pool tundi korraga. Shar pei puhul tuleb arvestada ka sellega, et väga oluline on valida kohta, kust koer võtta, kuna neil võib esineda erinevaid tervise probleeme. Eks see ole kõigil koertel nii.
Beagle on siiski jahikoer ja ei pruugi korteris nii rahulik olla kui võibolla kuldne, oleneb ka koerast endast ja kindlasti ka kasvatusest.
Pange enda jaoks paika, mis on koera puhul oluline, kas te tahate jahikoera, seltsikoera jne, lugege koerte iseloomustust ja võimalikke terviseprobleeme jne.

Kui oled aktiivne ja soovid väikest koera, siis on taks väga hea valik (neid on kolmes suuruses ja kolme karvatüübiga), sobib ka meesterahvale väga hästi. Eriti põnevad on verejälje ja urukatsed/õppused, muidugi pole need kohustuslikud, aga kui korra käid siis on raske pidama saada. Samas naise jaoks on ta ka meeleldi nõus olema musi ja kaisukoer. Pikakarvalist saab ju ka kammida ja harjata kui soovi on;) Vaatamata tema väikesele kasvule pole vaja karta, et loomake jooksurajal ära väsib (muidugi tuleb vähehaaval harjutama hakata). Kui koer on juba treenitud, siis võib juhtuda pigem nii, et peale pikka jooksuringi vaatab ta Sulle otsa pilguga, et kas ongi juba kõik või.
Teine väike ja aktiivne koer oleks Jack Russelli terjer, ka temaga võib jahikoolitusel käia.
Kui olete huvitatud näitustest, sobivad nad ka sinna. Aga kui otsustate võtta tõukoera, siis võtke palun tõesti TÕUKOER, mõtetu on raisata raha "puhtatõulise dokumentideta" koera peale, siis võtke juba parem ehtne väike krants. Pealegi ei sobi nad ei näitusele ega jahikoolitusele.
(muide ka kuldsed retriiverid käivad verejälje koolitusel)

Taks oleks jah hea valik. Võtab toas vähe ruumi, armastab pikki jalutuskäike ja jooksu. Toas on meeleldi diivanikaunistuseks ja kaisuloomaks. Ja sobib ideaalselt ka meesterahvale rihmaotsa. No aga meesterahvas yorkyga tervisejooksu tegemas

Aitäh vastuste eest!
Selle oleksin pidanud ilmselt ära mainima, et taks ei ole variant, elukaaslane mingil põjusel on välistanud selle tõu. Mul on olnud taksikoerad lapsest peale, ikka nii, et pesakonnast on üks alles jäänud ja nii jäid vanemate koju maha teise ja kolmanda põlvkonna taksid. Oleks olnud tõesti hea lahendus sest taks on väga universaalne koer.
Ma kaldun võib-olla natuke Jack Russeli poole, elukaaslane Cavalier king charles spanjeli poole, eks uurime mõlema tõu kohta põhjalikult ja kaalume oma valikud.

Tõesti kahju, et elukaaslane taksi välistanud on:( , kas isegi pikakarvaline või karmikarvaline ei tule kõne alla. Või siis kääbus- või küüliktaks, ned nii pisikesed ja armsad. Minge pühapäeval kell 16.00 Hiiu koerteaeda "juhuslikult" jalutama, siis käivad seal taksid koos müramas ja kui hästi läheb on seal üks karmikarvaline kääbustaksikutsikas ka kohal - tõeline südametemurdja.
Muide ka mina pidasin kunagi taksi kõige mõtetumaks koeraks üldse (eelistasin ka mingeid mõttetuid karvanässe), aga kui meie eelmine koer juba vana ja vilets oli, teatas mees, et järgmine koer saab olema taks. Kuna ta harva midagi nii konkreetselt ütleb, siis ei hakanud ma vaidlema ka, mõtlesin et kui taks, siis olgu ta pealegi taks. Peale vanakese surma hakkasin kutsika otsimisega tegelema ja kui ta kodus oli, siis muutusin kiiresti taksiusku. Ühest jäi mulle väheseks, tänaseks on meil kaks taksi:laugh:
Aga edu otsimisel, Jack Russelid on ka maruvahvad. Ainult neid pesakondi ei sünni vist eriti tihti (ega korralikke taksipesakondigi viimasel ajal just eriti tihti pole olnud).
Siledakarvaline foksterjer on ka tätsa ok, või näiteks Basset hound ja juba mainitud Beagle on ka muidugi mõnus kaaslane. No või ehk kääbusðnautser.