Mine allaLehekülg: 1
TEEMA: Sobiv koeratõug maale, lapsesõbralikku?
#5249
feliscatus
Karma: 0
Koeraja
Postitusi: 2
Offline Profiil

13 aastat, 4 kuud tagasi
Tere!

Soovitage koeratõugu.

Elan maal, maja ümber on ca 1 ha aiamaad, sellest ca 900 m2 on aiaga, seega ketti ei ole vaja, kui koer hulkuma ei lähe (külaliste puhul saab aeda kinni panna nt).
Koera tahaks võtta kas 2011 a või 2012 a kevadel, selleks ajaks on põnnid vastavalt 2,5 ja 4 aastat või 3,5 ja 5 aastat. Lapsed loomi ei karda, aga hoiavad distantsi (õel on saksa lambakoer, see neile meeldib, aga puutuma ei lähe).
Hetkel on ka kass, tuli ise mõne nädala eest ja võibolla jääbki siia, eks kass otsustab. Kass on muidu õueloom, elab kassimajakeses, mis ca 1m kõrgusele seinale kinnitatud.

Kutsu peab elama õues, ei tohi üksinda hulkuma minna, peab suutma päeval ka üksi olla (sest me käime tööl ka ikka vahel), peab lastega leplik olema, peab täitma ka valvefunktsiooni, kuid sellega mitte liiale minema (ei taha, et koer koguaeg hauguks ega ka minu külalisi hammustaks).
Koer võiks olla keskmist mõõtu või pisut alla selle ja soovituslikult mitte väga lühiealine.

Senistest kogemustest: 11 aastat oli mul koer, segavereline, väikese hundi moodi (turjakõrgus nagu saksa lambakoeral, aga kaalu tublisti vähem). Saime kui oli 1,5 a, nn teise ringi koerana. Oli intelligentne ja truu, aga väga kuri kõigi vastu, kes perre ei kuulunud. Kui abikaasaga tutvusin, siis tema oli üks vähestest, kes suutis koera nö ära osta, aga sellekski läks 3-4 kuud aega ja palju vorste, pirukaid jms...
Kuna oli ketikoer (linnas), siis maal kippus ikka hulkuma minema.
Viimane muutmine: 18.06.2011 23:24 Lisas koer.ee.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#5250
Reet.
Karma: 0
Koeraja
Postitusi: 9
Offline Profiil

13 aastat, 4 kuud tagasi
Tegelikult reaalsuses ei eksiteeri nn. hulkuvat tõugu.Enamus on ikka inimese/isanda enda kas hoolimatus või hoopiski tubliduse tulem.Kirjeldate tegelt suht universaali...paraku...Inimeste seas ei esisne ideaali,loomade seas ammugi mitte.Õue sobib,lastega(ka koerateraapia tõug),pikaealine,iseseisev,perekonda hoidev-alaska malamuut ju.Valvekoer ja teraapiakoer nt. ei ole two in one... tema ei valva.Küll aga kardetakse seda võhikule hunti meenutavat loomakest!!Malamuut ju ei haugu ka ja kui siis hundikombel jõurama hakkab......naeran hetkel....inimesed reeglina on kaamed ja arvavad,et nüüd kohe-kohe järgneb jube rünnak...))Tegelikult alaska malamuut suhtleb nõnda ja see on armas vestlus,ei muud.Kindlasti ei taha ma öelda,et valvetõug(nt.akita inu)lastega ei sobi.Muidugi sobib-muidugi,kuid temaga peab kindlasti nägema vaeva.See vaev õigustab end täiega,kuid tööd ja vaeva on temaga päris kindlasti mitte vähe.Alaska malamuuti armastan mina nimetada laisainimese koeraks.Võta,kuidas soovid,kuid egas ma ilmaaegu teda soovitaks.Sina tead,mida sina vajad ja soovid,kuid lugedes su soovi,julgen Sinule pidada kõige sobivamaks just alaska malamuuti,AGA ta ei ründaks inimest elus!!!!Kui seda soovid,siis lase mu kiri sisse-välja,malamuut ei ründaks elus inimest!
Viimane muutmine: 06.11.2010 20:29 Lisas Reet..
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#5251
bamelaberta
Karma: 9
Koeranduse guru
Postitusi: 85
Offline Profiil

13 aastat, 4 kuud tagasi
Tere. Meie julgeks soovitada antud jutu järgi Berni alpi karjakoera. sobib lastega,on sõbralik ja kui vaja valvab- annab häälega teada kui võõras liigub-üldiselt asjatult ei haugu.Ei kipu hulkuma,ega ka kraapima,kaevama.tahab olla sinu juures sinuga koos!Meie pere ei kahetse oma valikut kuigi see tuli omal ajal(2004a.)kogemata ja seda välimuse tõttu - meil peres neid nüüdseks 3.ja kindlasti tuleb perele lisa.Kes on kunagi selle tõu valinud -tõenäoliselt kergekäeliselt tast ei loobu.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#5254
feliscatus
Karma: 0
Koeraja
Postitusi: 2
Offline Profiil

13 aastat, 4 kuud tagasi
tahaks ikka pikemaealist, kui Berni alpi karjakoer, wikipedia andmetel on sel tõul keskmine eluiga alla 10 aasta...

malamuut oleks küll üheks variandiks, ega ma kujutagi ette, et koer peaks kutsumata külalist hammustama või ettekavatsetud röövi ära hoidma, piisab, kui külalistest märku annab ja oma olemasoluga juhuslikes krattides kõhedust tekitab...

olen mõelnud ka varjupaiga kutsude peale, aga ma ei tahaks võtta koera, kelle iseloom mulle ei sobiks, seepärast on ju segaverelise võtmine riskantsem.
vanematel on olnud 2 segaverelist, üks neist juhmivõitu, omajagu isekas ja rohmakas, aga lastega oli siiski küllaltki kannatlik (küllap oleks saanud ka paremaks kasvatada), teine oli intelligentne, kuulekas, ustav, aga võõrastele väga kuri (arstilkäik oli paras tsirkus alati). teine kuts oli kuidagi lähedasem, eks ka seepärast, et esimene koer hammustas mind näost päris korralikult (ise olin süüdi ka, ronisin koeraga koos kuuti, koer ei tunnetanud aga üldse oma jõudu; kuna olin paras põngerjas, siis paranes õnneks kõik ära ilma armideta)
kas saab neist varjupaiga kutsudest kuidagi aru, mis iseloom ja intelligents neil on? ja seda ikka enne endale võtmist?
kutsikad on küll väga armsad, aga hea kaaslase leidmise nimel olen nõus ka koeranooruki võtmisega.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#5255
Kirsika
Karma: 4
Aktiivne koeraja
Postitusi: 40
Offline Profiil

13 aastat, 4 kuud tagasi
Mina soovitan Lõuna-Vene lambakoera või Tiibeti Mastifit. Mul endal ei ole tõupuhas, kuid väga vaäga sarnane esimese tõuga nii välimuselt kui ka iseloomult, võetud varjupaigast väikese kutsikana ja haruldaselt omapärane koer. Kui lähtuda sellest, et koer hakkab elama õues, siis peaks tal olema piisavalt tihe kasukas ja sellel tõul (LV) ei ole probleemi ka pakasega õues olla. Samuti on ta väga kuulekas, hoiab kodu, kuna on kõige ehtsam valvekoer, siis ei lähe oma territooriumilt välja. On tõsine valvur, hoiatab võõraste eest aga omasid hoiab väga.
Minul vedas, sest võtsin varjupaigast pesakonna ülejäägina toodud tavalise halli värvi 2 kuuse karvakera. Kasvas aga pikakarvaline helekollane LV tõule vägagi sarnane koerake. Mina ei kahetse kunagi oma otsust. Sain hea valvuri ja tõelise sõbrakese.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#5256
bamelaberta
Karma: 9
Koeranduse guru
Postitusi: 85
Offline Profiil

13 aastat, 4 kuud tagasi
Ohh kui kahju - kuid koerte eluiga kipub olema statitikas kinni-sinna satuvad need koerad kes haiged! need koerad kes terved -kroonilisi ja raskelt kulgevaid haigusi ei ole,need koerad statistikas ei kajastu - mis sinna arstile siis ikka minna kui terve -vaid vaktsineerima.
Selle koeratõu Suur Süda ja Hing kaaluvad ta sõbrana lühikese elueaga ülesse,isegi kui juhtub haige koer olema. Meie pere oma valikut ei kahetse.Vana bern on 6 aastane - ta on elurõõmus,sõbralik,truu ja laste keskne koer ,keda usaldan igas situatsioonis.Julgen arvata ,et ta aitab mind ja meie peret ka kõige hullemas situatsioonis(näit teise võõra koera rünnak minule)ta tuli vahele endast palju suuremale koerale et mind päästa!Päästis ta korteri veeuputusest, öösel pere äratades! Ajas ära bernhardiini kes võibolla oleks kassi nahka pannud(nüüdsest bernhardiin ei puutu kasse)Oli ammeks bernhardiini kutsikatele kuna emabernhardiini tissid olid nii suured et kutsikad neid imeda ei saanud,olles ise eelnevalt läbi teinud keisri operatsiooni. Istus ees voodiäärel kust äsja ärganud imik oleks kohe maha keeranud. neid näiteid oleks veelgi. Loodan et meie koer elab pikalt ja täpselt niipalju kui vaja-sõpra ja pereliiget ei saa võrrelda sellega kas elab 10 a või vähem vaid tema tegudes,olekus,truuduses. koha vikerkaarel on ta teeninud kõige-kõige... ei taha loota et elaksin 102 a. ja oleksin sama nooruslik kui 33.Kindlasti on meie pere kõik 2 ja 4 jalgsed sügavas leinas kui meie pere bern peaks vikerkaarele minema-kuid hinges temast paremat kohta ei saa keegi!!!vahet pole kas ta jääb 6 aastaseks või saab elatud 15 täis. ahjaa bernhardiinid elavad ka teadaolevalt vaid 8 aastaseks-kuid ka meie 3 bernhardiini on elanud 1)2 näd vähem kui 15a, 2)9a -eutanaasia ,3)8a 2 kuud- kõik 3 koera seega ületanud statistika piirid.
minu arvamus on,mis ei pruugi paljudele meeldida!,et pikaealieks on koerad elanud tänu kodutoidule ,mida keedan iga päev värske.kalleid toidukottide koostiseid kotilt lugedes -polegi ju muud kui mikroelemndid ,mineraalained ,tuhk-ime siis,et vähk jne rasked haigused külge ei tule.
minu arvamus on minu arvamus -sellega ei pea keegi teine nõusse jääma. Ka koera ei saa võtta,või võtmata jätta pereliikmes vaid seetõttu et elab vähe ja on rahaliselt kallis.meil on ta just sellepärast et ta On selline nagu on!Teile soovin edu otsimisel-loodan et leiate parima pikaealise sõbra.
Ja meiegi võtime nn. teiseringi koera- vanana -väga vanana 4 aastaselt isase bernhariini. igatahes parematt valvurit mei vaja pole,kui tema,ma ei tea kuidas aga ta teab täpselt keda saab ja keda võib uksele lähemale lasta,keda mitte.
Ei tahtunud kongreetselt promoda bernat/berni-kõik koerad on head ja ilusad -vead võime otsida vaid peremehes.Ke ei viitsi taha tegeleda koeraga ja siis on koer tagaaias ketis kinni päevad läbi ,või käib külas hulkumas piirkond -raba -põllud-metsad-naaber karjamaa lehmad ja talu 5 km eemal.vabandan et vastuargument pika-lõhiealisesele selline tuli,kuid selline ta tuli.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#5257
koeruke
Karma: 16
Aktiivne koeraja
Postitusi: 221
Offline Profiil

13 aastat, 4 kuud tagasi
Bernikas tõepoolest peaks olema üks lapsesõbralikumaid tõuge. Mulle endale see tõug väga meeldis, seni, kuni minu koer ühe kakupunnist berni käest hammustada sai (õnneks saadi kohe jaole ja midagi hullu ei juhtunud). Koera valikul on ju võimalik tutvuda koera sugupuuga (tõukoerte puhul) ja valida võimalikult pikema elueaga ja parema iseloomuga koerte järglane. Väga lapsesõbralik, aga samuti pigem suur ja alati mitte pikaealine on newfoundlandi koer. Samuti sobib lastega collie, kuigi olen oma elus kohanud ühte eksemplari, kelle just oma pere lapsed ära lörtsisid ja koera ära rikkusid.
Tegelemist vajavad nad kõik ja üksi õues konutades võib igast koerast probleemkoer saada. Ja lapsi peab igal juhul õpetama koeraga normaalselt ringi käima.
Segaverelised... Huvitav, kuidas Teile just sellised tigedad ja juhmid on sattunud? Minul ongi ainult segaverelised ja päris krantsid olnud ja kõik on olnud väga intelligentsed, mõni küll põikpäisem, aga tige pole neist keegi olnud (minu eelmisel koeral olid selleks küll kõik eeldused olemas). Eks see oleneb ikka vanematest ja pärilikkusest, aga alati pole mõtet koera süüdistada, vaid tasub ka peeglisse vaadata ja küsida, ega ise ei ole midagi valesti teinud ja oma vead endale enne uue koera võtmist selgeks teha.
Varjupaiga koer on natuke kahtlane variant, aga uurida võib ikka, sinna satub aeg- ajalt koeri, kelle päritolu on teada, omanik surnud vms. Ja viimasel ajal antakse kahjuks mingitel x- põhjustel täiskasvanud koeri ära, seegi võib õige variant olla.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
Mine ülesLehekülg: 1