Tere!
Olen siin foorumis täitsa uus inimene ning vajan targemate inimeste abi koera valimisel. Kui jätame lapsepõlve välja, siis tegemist oleks minu esimese koeraga (Lapsena oli meil 13 aastat Kolli) ning olen selles osas täiesti kogenematu.

Soovin võtta sellist koera, kes klapiks minu elustiiliga, et meil mõlemal oleks teineteisega tore koos elada. Olen lugenud netist erinevaid artikleid kutsika kasvatamise kohta ning olen selleks kõigeks valmis - tema järelt koristama, teda koolitama, mängima jne. Vaktsiinid ja ussirohud, koertekoolid jms. Oma pühendumise osas ma ei kahtle, mul on praegu natuke teised hirmud ning loodan siit teie, koeraomanike kogemustele tuginedes, abi saada.

Esimene (ja põhiline) mure on see, et ma ei saa temaga päevad läbi koos olla ning ta peaks suutma päevas pea 10 tundi üksi olla 12m2 pinnal. On see üldse koera puhul võimalik? Ma saaks temaga tegeleda hommikul (tunni) ja õhtul kauem, kuid kas koer suudaks terve pika päeva üksi olla?

Ma tahan võtta toakoera, kellega me koos saaksime toas "hängida". (Kuigi mul on aed, kus ta saaks vabalt ringi joosta, aga pigem näen ma oma tulevast koera toas elamas.) Mulle meeldib terviseradadel jooksmas käia ning sooviks teada endaga kaasa võtta. Ehk, et hea oleks, kui koerale meeldiks ja ta suudaks 2-3 korda nädalas 5-10km joosta. Ega ma teab mis kiire jooksja ei ole, selline aeglane sörkjooksja. Ma ei tea, kas pisematele koertele on selline jooksukoormus okei. (Ma selle uurisin juba välja, et kutsikas peaks vähemalt aastane olema ning jooksma harjutaks tasapisi lühemate distantsidega.)

Mulle meeldib matkata/telkida ning kalal käia ehk tore oleks, kui koerale ka meeldiks aeg ajalt kodust eemal olla, liikuda metsikus rabas ja metsas ööbida jms. A, ja autosõit võiks talle ka olla okei.

Nüüd siis konkreetsemalt tõugudest. Mulle meeldivad oma välimuselt väga Eesti hagijas, Beagle, Šoti terjer ja Ameerika kokkerspanjel.
Eesti hagijas oleks hea kaaslane metsa, ma saan aru, aga kuidas talle toas elada meeldiks?
Beagle - tema oleks ka jooksurajale tore seltsiline, kuid ma kardan, et ta ei taluks 10 tundi päevas üksi olla. (Ma tegelikult kardan, seda kõigi koerte puhul, aga tema puhul miskipärast kõige rohkem.)
Šoti terjer - kuidas tema jooksurajal oleks? Liigesed jms peaks vastu 10km jooksule?
Ameerika kokkerspanjel. Noh, tema on kaunitar ja ma saan aru, et vajab väga suurt kammimist jms. Ma saan aru, et šotlasega oleks ka seda kammimise teemat rohkem. Kuna kokkerspanjelid meeldivad mu elukaaslasele kõige rohkem, siis ma kaalun ka seda tõugu. Mulle on hästi oluline, et meil kõigil kolmel oleks hea olla, et seepärast on siin nimistus ka kokker.

Ehk mis te arvate, milline koer sobiks kõige paremini? Oleks ma üldse sobilik koeraomanik kui ta peab nii pikalt üksi viibima?

Aitäh vastajatele ette!

Arvatavasti saate Te koerapidamisega hakkama, kui suur tahtmine on, aga targem on see lükata nt. puhkuse ajaks, kui rohkem aega ja võib- olla tasuks kaaluda võimaluse korral veidi vanema koera võtmist, mitte päris paarikuuse.
Elukaaslasele võib ju see Ameerika kokker meeldida, aga kas ta selle karvavahetusperioodi ka välja kannatab nii väikses ruumis. Beagle ja hagijas sobivadki oma lühikese karva tõttu pigem tuppa elama. Kaaluda võiks veel puudlit ja shnautserit (pigem kääbusvarianti), cavalier king spanjel on ka spanjel, veidi lihtsama karvahooldusega kui Am. kokker. Rohkem infot saab ilmselt nende tõugude kasvatajatelt ja omanikelt, paljus oleneb käitumine ja sobivus ka konkreetsest koerast, mitte ainult tõust.

Igaks juhuks täpsustan, et see 12m2 oleks siis see tuba, kus koer oleks sel ajal kui kedagi kodus pole. Muul ajal saaks ikka vabalt teistes tubades ka liikuda.

Ma praegu koera võtmisega ei kiirustagi ning olengi arvestanud nii, et kui kutsikas tuleb koju, siis oleksin temaga esimesed nädalad on puhkuseajast koos, et saaksin teda tasapisi harjutada sellega, et perenaine aeg-ajalt käib ära ja tal tuleb üksi olla.

Arvatavast saate Te nii põhjaliku ettevalmistuse peale ilusti hakkama. Koer on küll loomulikult karjaloom, aga siiski enamasti tuleb neil päeval üksi olla, osaliselt võib üksindusahistus jms. probleemne käitumine ollagi seotud vale kasvatuse ja tehtud vigadega, nt. J. Fennelli järgi on see sageli seotud vale karjahierarhiaga, loomulikult sõltub palju koerast.
Üks variante, kes veel Teie kirjeldusele vastab, on kooikerhondje, haruldane tõug küll, aga Eestis täiesti olemas, sellepärast tuli meelde, et ajakirjanduses on üsna mitu artiklit ilmunud.

Eesti hagija puhul peab kindlsti meeles pidama ,et tegu on eelkõige jahikoeraga.Niisama metsarajal jooksmise asemal tahaks tema hoopis mööda metsa metsloomi taga ajada.Samuti peab aed olema piisevalt koerakindel ,et koer ei saaks omapead jahile minna.Eesti hagijas on veidi jäärapäine tõug.Ta pole loodud omaniku soove silmist lugema.Eesti hagijas ajab tänu oma lühikesele karvale ka palju karva.Tuppa kaisukoeraks sobib ta siis, kui ta saab iga päev piisavalt liikuda.Ma kardan ,et pisikesele kutsikale on 10 tundi üksi olla liig.Võibolla oleks parem võtta kutsika asemel noor koer kes suudab kauem üksi olla.On ka võimalus ,et mõni tuttav käib teie äraoleku ajal kutsikaga tegelemas.Am.kokker tundub teile sobivat ,kuid tema puhul pole ma kindel kas ta suudab järjest 10 km jooksta.Selle tõu puhul peab ka arvestama rohkema karvahooldusega.Konsulteerige enne lõpliku otsust ka erinevate kasvatajatega.Nende käest saab rohkem infot.

10 tundi üksi olla on koera jaoks ehk natuke palju, noorele koerale kindlasti. Kui töökoht on vähegi kodule lähedal, kaaluks lõunal koeraga jalutamist. Muul juhul tuleks aktiivsemale tegelasele iga päev nendeks kümneks tunniks tegemist leida, et ta ise midagi ei leiutaks Sõltuvalt töökohast ja koera iseloomust on ka koeraga tööl käimine täiesti mõeldav. Mul on endal kääbusšnautser, kes on kutsikast saati käinud tööl. Kontoris ta magab enamus ajast rahulikult oma pesas ja lõuna ajal saabki silmi puhata. Suure koera puhul on muidugi tõenäosus, et ülemused sellesse hästi suhtuvad, ilmselt väiksem

Sportlikkust silmas pidadest paneks ma sinu valitud tõud järgmisesse järjekorda:
1. Eesti hagijas
2. Beagle
3. Ameerika kokkerspanjel
4. Šotlane

Kui habemega koerad on sümpaatsed, siis soovitaks kaaluda kääbusšnautserit - ruudukujulise proportsiooniga šotlane põhimõtteliselt, terjeriiseloom ka täitsa omal kohal, karvahooldust sama palju kui šotlasel ja saadaval musta värvi samuti. Lihtsalt jalad on piisavalt pikad, et ka 10 km maha joosta (tean oma kogemustest). Mõlema tõu, nii šotlase kui šnautsiku puhul on igasugune sotsialiseerimine teiste koertega A ja O, kuna terjeritel kipub olema suur ego väikses kehas ja kui kaks kõva kivi kohtuvad, on karvad kiired lendama

Nii beagle kui ka hagijas on väga tugevate jahiinstinktidega, neid metsas lahti lasta... riskantne. Superkoolitus peab seal taga olema. Ja metsajooksul tekib varem või hiljem soov koer lahti lasta, et kumbki oma tempos saaks joosta. Mul endal on tutvusringkonnas olnud nii beagleid kui eesti hagijaid. Pean ütlema, et beagled on jätnud parema mulje, mis puudutab just seda sotsiaalset poolt - läbisaamine teiste koerte ja inimestega.

Ameerika kokkeri kõrval kaaluks ka inglast - veidi atleetlikum ja temperamentsem variant. Ja samuti selline rõõmurull nagu beaglegi