Tere,
minul siis selline mure et koer on hakanud vanemaks saades rohkem kartma.
Samas kui keegi astub meie aiale liiga lähedale siis tunndub et koer tahab aialt lipid puruks tõmmata sissepoole ja siis välja murda ning vaenlane tükkideks tõmmata.
Kui külaline hoovi lasta perepoolt siis koer ei tee temast väljagi rohkem ja inimene saab rahulikult territooriumil jalutada.
Olen kutsikast saati üritanud koeraga ikka käia jalutamas minimum 30 minti kuid nüüdseks alla tunni ei saa kunagi.Käisime ka põlldudel kus sain ta lahti lasta ja jooksutada ning tuli ka käsupeale tagasi.Oleme läbinud ka kutsika koolituse ja samas käime ka mängimas teiste kutsikatega ja ka suuremate koertega ning probleeme pole.
Õhtuti saame normaalselt jalutada kas valgustatud aladel või aladel mis päeval korrdi käidud läbi.Kui õhtul võtta uus trajektor siis jääb seisma,istub,lamab ja keeldub edasi liikumast.Koer kedagi rünnanud otseselt veel pole kedeagi ei hoovis ega ka sealt väljas.
.Olen lugenud mitmeid foorumeid ja kirjutanud hulganisti kirju kuid keegi ei suvatse isegi vastata.Sooviks ikka poisi iseloomu ja hirmudest üle saada kuna nii teha nagu foorumites soovitatud et lõpuks koer tagasi annda kasvatajale.Eelnevalt olen omanud kahte Kaukat ja ühte Berhat ning nendega pole sellist probleemi esinenud ja seepärast pöördungi teie poole ja loodan saada hüva nõu kas siis soovituste näol või koerakasvatajatega ning nõustajatega kellega ka kohtuda ning probleemist jagu saada.
Lugupidamisega ja abi paludes
M

Ega ei oskagi vastata, kui endal sellise koeraga kogemusi pole, vahest saaks abi tõuühingust või kasvatajalt või mõnelt teiselt selle tõuga aktiivsemalt tegelejalt. Kunagi ilmus ühes "Lemmikus" mingi selleteemaline artikkel, kuidas konkreetsest arg- tiibetlasest julge koer kasvatati. Aastakäiku ega numbrit kahjuks ei mäleta.