Probleem on selline, et 5 aastane taks pissib ja kakab tuppa. Tegemist minu vanemate koeraga, kes sai perre võetud õe poolt. Mina ja õde enam igapäevaselt kodus ei ela. Koer elab koos minu ema, isa, väikse õe ja vanaisaga. Elame maal koer ja saab käia väljas nii palju kui tahab- kui ta ukse juures välja küsib, siis kohe lastakse ja alati kui ise õues loomi talitatakse või midagi tehakse, siis taks üldiselt samuti välja mutte ja rotte taga ajamas..

Tuppa häda tegemise probleem on olnud algusest peale, aga nüüd on läinud see väljakannatamatuks. Algul tegi ta tuppa häda ainult siis, kui oli vanaisaga üksi kodus (vanaisaga üksi kodus olles käitub koer üldse imelikult, sellest kirjutan lõpus).
Nüüd on asi aga selline, et ta teeb täiesti süüdimatult oma häda ka siis kui kogu pererahvas on kodus. Kõige hullem on veel see, et täna pissis ta lausa voodisse. Paar tunnikest läks sellest mööda ja elutoa vaiba peal vedelesid junnid. Pissiloigud põrandal on täiesti tavaline- jumala suvalistes kohtdes ja päevas mitu korda. Ja tema nägu peale tuppa kakamist või pissimist on täielik süüdlase nägu- ta saab aru, et nii ei tohi teha. Peale loigu tegemist hiilib kohe vaiksel minema nagu viimane varas.
Kuidas ei suuda üks koer mitte üldse kinni hoida või miks ei küsi koer välja? Varem ta vähemalt küsis välja, kui inimesed olid kodus, kuid külmematel ilmadel on juhtunud ka nii, et koer käib õues ära, aga kui tuppa saab, siis 10 minuti jooksul teeb oma häda ikka tuppa.

Nüüd siis sellest, milline koer on, kui pererahavs pikemat aega (kauem kui päeval tööl koolis olles) kodust ära on. Nende päevade jooksul nimelt vanaisa koera mitte üldse ei näe. koer on teisel korrusel ja alla ei tule. Süüa ei taha välja ei küsi. kui ema isa tagasi tulevad on kindel, et üks suur junnide ja pissiloikude väli ees ootab. Kui pererahavas kodus on, siis on koer ka vanaisaga normaalne. Vanaisa annab talle süüa ja tegeleb temaga püüab kogu väest koera südant võita, mida ta justkui on saavutanud seni kuini pererahvas kodust ära läheb...

Kas keegi oskab aidata? mis toimub meie taksikese peas? Kuidas sellest tuppa pissimisest ja kakamisest lahti saada?

Liis

Usun, et tegu võib olla psühholoogilise probleemiga- kas koeraga on halvasti käitutud või kaua üksi koju jäetud. Võiks ka külastada arsti- äkki on koeral mõni tervisehäda? Meie pere taksi kasvatab vanaema ja talle pole õpetatud trepist üles minema, et vanaema teda alati jälgida saaks. Sellises olukorras peaks koera ka teolt tabama ja karistama koheselt, mitte hiljem, et koer saaks aru, mille eest teda karistatakse.

Eks sinna taksikese pea sisse ongi raske näha, seda enam, et taksikesed ei ole mitte need kõige lihtsamad koerad. Võimalik, et peaks külastama arsti ja koerapsühholoogi nõuanne pole ka kurjast. Aga vahest on kasu, kui teha elukorralduses mõned muudatused. Tundub, et see on jäetud üsna koera otsustada, kas ja millal koer õue saab ja kuhu ta häda teeb jne. Üldiselt koerad vajavad raame ja elukorraldust päris nende hooleks jätta ei saa.
1.Tuppategemise probleemide puhul on väga oluline põhjalik puhastamine, et lõhn täiesti ära saada, vist on ka kuskil vastavad vahendid saadaval.
2.Koera territooriumi tasuks piirata mingi väiksema ruumiga seniks, kuni probleem lahenenud on, koera ase võib vabalt nt esikus olla, taksike ei pea olema üksi terve päeva 2. korrusel.
3. Kui see taksikese "tootlikkus" nii suur on, et palju junne on, siis tuleks vaadata üle ka koera menüü, kas ja kui palju koer süüa saab, võimalik, et liiga palju ja ebakorrapäraselt, kui vanaisa söötmine ei kõlba.
4. Kuna taks on ikkagi loodud jahikoeraks, siis oleks hea, vaatamata oma õuele, pakkuda koerale ka rihma otsas jalutamist, mis tema liikumis- ja nuuskimisvajadust rahuldaks, samas parandab see kindlasti ka koera- ja inimesevahelist suhet. Seni, kuni see tuppategemine kestab, peaks koera kindlasti välja viima korrapäraselt ja mitu korda päevas.
5.Õues häda tegemise puhul tuleb kindlasti kiita, samas toas soovitatakse sellisel juhul võimalikult vaikselt tegutseda ja rahu säilitada.
Mis puutub vanaisasse, siis ei tea ju probleemi põhjust, küll arvan, et vanaisal selle soosingu nimel väga võimelda ja "kõrvade peal käia" ka ei tasu, vahest tasuks pigem koer rahule jätta, see ei vähenda kuidagi inimese väärtust, et ta juhtumisi ühe taksikesega ei sobi, võimalik, et kunagi on mingi viga tehtud ( ja taksid võivad olla solvuvad ja pika vihaga), samas on võimalik, et tegemist on loomu poolest nn. ühe inimese koeraga, kes on välja valinud kellegi teise ja ülejäänusid lihtsalt talub või vajab delikaatsemat kohtlemist ja ei talu pealetükkivat käitumist. Põhjusi võib olla veelgi. Muidugi peab koer alluma kodus kõigile pereliikmetele, k.a. vanaisa.
Sööta võiks teda muidugi vanaisa edasi ja igapäevased jalutuskäigud võiks ka vähemalt osaliselt vanaisale delegeerida, kui muidugi tervis lubab ja tahtmist on.
Ja veel tasub järele mõelda, ega sellel probleemil ei ole seost mingi toimunud elukorralduse muutusega.

Eks sinna taksikese pea sisse ongi raske näha, seda enam, et taksikesed ei ole mitte need kõige lihtsamad koerad. Võimalik, et peaks külastama arsti ja koerapsühholoogi nõuanne pole ka kurjast. Aga vahest on kasu, kui teha elukorralduses mõned muudatused. Tundub, et see on jäetud üsna koera otsustada, kas ja millal koer õue saab ja kuhu ta häda teeb jne. Üldiselt koerad vajavad raame ja elukorraldust päris nende hooleks jätta ei saa.
1.Tuppategemise probleemide puhul on väga oluline põhjalik puhastamine, et lõhn täiesti ära saada, vist on ka kuskil vastavad vahendid saadaval.
2.Koera territooriumi tasuks piirata mingi väiksema ruumiga seniks, kuni probleem lahenenud on, koera ase võib vabalt nt esikus olla, taksike ei pea olema üksi terve päeva 2. korrusel.
3. Kui see taksikese "tootlikkus" nii suur on, et palju junne on, siis tuleks vaadata üle ka koera menüü, kas ja kui palju koer süüa saab, võimalik, et liiga palju ja ebakorrapäraselt, kui vanaisa söötmine ei kõlba.
4. Kuna taks on ikkagi loodud jahikoeraks, siis oleks hea, vaatamata oma õuele, pakkuda koerale ka rihma otsas jalutamist, mis tema liikumis- ja nuuskimisvajadust rahuldaks, samas parandab see kindlasti ka koera- ja inimesevahelist suhet. Seni, kuni see tuppategemine kestab, peaks koera kindlasti välja viima korrapäraselt ja mitu korda päevas.
5.Õues häda tegemise puhul tuleb kindlasti kiita, samas toas soovitatakse sellisel juhul võimalikult vaikselt tegutseda ja rahu säilitada.
Mis puutub vanaisasse, siis ei tea ju probleemi põhjust, küll arvan, et vanaisal selle soosingu nimel väga võimelda ja "kõrvade peal käia" ka ei tasu, vahest tasuks pigem koer rahule jätta, see ei vähenda kuidagi inimese väärtust, et ta juhtumisi ühe taksikesega ei sobi, võimalik, et kunagi on mingi viga tehtud ( ja taksid võivad olla solvuvad ja pika vihaga), samas on võimalik, et tegemist on loomu poolest nn. ühe inimese koeraga, kes on välja valinud kellegi teise ja ülejäänusid lihtsalt talub või vajab delikaatsemat kohtlemist ja ei talu pealetükkivat käitumist. Põhjusi võib olla veelgi. Muidugi peab koer alluma kodus kõigile pereliikmetele, k.a. vanaisa.
Sööta võiks teda muidugi vanaisa edasi ja igapäevased jalutuskäigud võiks ka vähemalt osaliselt vanaisale delegeerida, kui muidugi tervis lubab ja tahtmist on.
Ja veel tasub järele mõelda, ega sellel probleemil ei ole seost mingi toimunud elukorralduse muutusega.

Vabandust, et topelt läks seda "oopust".