Tere, plaan on võtta Ameerika Staffordshire terrier. Eramaja, aed, rahulikum piirkond Tallinna lähedal. Naabruses siiski ka koeri ning jalutab ringi ka kasse...

Osad räägivad, et see koer on tõeline murdja ning hästi domineeriv ning kui näiteks peaks lapsed tekkima, siis ei võta neid omaks...


Samas kui lugeda kirjutatakse temast kui just heast ha armastavast perekoerast kelle suurim probleem on pigem teiste koertega läbisaamine...


Palun infot kellel kogemusi ja nõu jagada...


parimat

See teine variant on pigem õigem.Et staffordshire'il on probleeme pigem teiste koertega.
Aga esimene variant- domineeriv ja lastega mitteläbisaamine.See on rohkem kinni omanikus.Kui omanik ei suuda olla piisavalt hea karjajuht või on üldse koer kõrgemal astmel karjahierarhias, kui seda on omanik.Kui karjapositsioonid on paigas, peaks kõik korras olema.

Tere
Mul on kodus emane Staffordshire terjer ja peaks mainima, et eelpool nimetatud probleemid tulenevad puhtalt omanikust ja kasvatusest... kui ikka ei taha kasvatada kurja koera, siis ega ta ise ka kurjaks ja mittesallivaks ei muutu...

Ja kui veel on oma aed, siis see koer lhtsalt armastab joosta ja mängida:cheer:
Üldiselt on staff äärmiselt sõbralik ning liikuv... Soovib palju tähelepanu ja kiindub oma peremehesse/peremeestesse.


PS! 06.04.08 sündis meie koeral viis kutsikat (3 poissi ja 2 tüdrukut). Kui on huvi, siis võin ka pilte saata:)

Edu otsustamisel

tahaks näha neid pilte mul plaan võtta.äkki saadad pilte

Minu, kahjuks juba surnud, staff sai võetud kui laps oli 3 kuune ja neil ei olnud küll mingeid probleeme. Ainus probleem oli see kui laps sai viidud suvel õue ja jäi kärusse magama, siis koer ajas teda pidevalt ülesse, kuna ta hoiatas teisi kes mööda liikusid urisedes ja haukudes. Kuid kedagi hammustama ta kunagi ei hakanud.

[/url]www.puppy24.ee/index...mp;c_tpl=/advmnt.tpl


Sellelt aadressilt leiad koera pildid.

Meil ka amstaff, isane, 3-aaastane. Hästi mõnus sell, toas on väga nunnu, pugeja ja diivanil selili tuduja, peale söömist tulevad mängutuurid, kuulab hästi sõnu, kuigi on paras põmmpea. Õues on teiste koerte suhtes valikuline. Suurematega läheks jõudu katsume ehk kaklema, emastega enamjaolt leplik, osa võtab sõbraks. Tuleb hoolikalt jalutades jälgida ja vastavalt käituda, vajadusel vältida näiteks suurte SLK-ga kohtumist.Veel meeldib talle ujuda, põllul auke kraapida. Inimeste ja lastega väga sõbralik. Ei haugu, kraabi ja seab oma elurütmi inimese järgi ehk ei nõua kell 6 välja, teeskleb vapralt pühapäeval laisa peremehega koos norskamist 10-ni.

valik on sinu ,aga tea ega koer mängu asi ei ole .ja veel vähem sellist laadi koerad...

Minul kodus 4aastane isane Amstuff. Väga koduaarmastaja et mitte ütelda lausa memmekas. Koolitada oli suht kerge sest kutsikana meeldis talle väga kui temaga tegeleti. Samuti on väga uudishimulik ja kui metsas võtab mõne metslooma lõhna üles siis lööb nö.ürginstinkt välja ja on väga isepäine.(olen nii mõnigi kord pool tunnikest metsateel teda hõiganud) Kuna 3el korral on teda, rihmaotsas olles, rünnanud hulkuv isane koer siis lausa peab vimma suurte ja lahtiselt jooksvate koerte peale. Igas suuruses emastega on väga sõbralik ja ei väsi ka peale mitut tundi ringi kihutamist nö. üritamast ;)Kassidest ei saa ta üldse aru,kes või mis nad on. Seda ka sellepärast et me ei ole kunagi numbrit teinud kasside olemasolust,niikui paljud koeraomanikud seda teevad,et A`la "vaata kasssssss, võta...!" Milleks liigset jama? Samas tean teist isast, kes murrab maha kõik kassid, kuna seda on talle peremees õpetanud. Lapsed pakuvad ka huvi ja kindlasti on vaja kõik keelega üle tõmmata ja pikali joosta B)Fakt on see et tulevane peresõber vajab tähelepanu, aega ja kannatlikkust.

On muidu kuskil head ja põhjaliku materjali antud tõu kohta nii kasvatamisest kui ka isendi eripäradest? Ühesõnaga kõike mida vaja teada. Eesti keelset vist pole eriti loota...