Mine allaLehekülg: 1
TEEMA: Kurb päev
#5363
teekas
Karma: 0
Koeraja
Postitusi: 1
Offline Profiil

8 aastat, 10 kuud tagasi
Tere!
Ei tea, kas antud foorumisse minu segavarelisedkoerad(koer) sobivad, aga mure on.
Täna tuli panna magama ustav sõber, kes oli pereliige 12 aastat.
enam muud valikut ei olnud ja sõpra piinata ei taha. On ka teine ustav sõber, kes olnud pereliige 7 aastat. Nii nad koos kasvasid ja mõllasid. Nüüd aga sõber puudu ja teine koer on kordades kehvemas seisus kui meie pere. Söök ei paku pinget, kuudist välja alles siis, kui oled kuudi ees ja tungivalt kutsud. Üritame temaga kõik usinalt suhelda ja tegeleda, et ta ei tunneks end üksildasena aga seis on hetkel väga kehvake.
Kas on kellelgi kogemusi, kuidas teine kutsu sellest (ilmselt stressist) ilusasti väljatuua.
Ettetänades: Urmas
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#5366
koeruke
Karma: 16
Aktiivne koeraja
Postitusi: 215
Offline Profiil

8 aastat, 10 kuud tagasi
Kaastunne.
Arvan, et ikka sobivad siia foorumisse kõik koerad, endal ka segavereline koer, aga selline mõte millegi pärast pähe ei ole tulnud.
Ilmselt Te teetegi seda, mida vaja, st. tegelete koeraga, aga see lein tuleb läbi elada nii endal kui koeral. Võib- olla oskab loomaarst midagi stressileevendavat soovitada? Tänapäeval on ju igasuguseid võimalusi.
Ei julge sellist asja soovitada, koera võtmine on väga vastutusrikas samm, aga kunagi on loetud mingit lugu (J. Herriot), kui vana, surnud sõpra leinav koer alles siis eluvaimu tagasi sai, kui uus koer majja toodi(aga see koer oli ka tõeliselt vana).
Äkki Teie koeral on veel teisi koer- sõpru peale lahkunud koera?
Jõudu igal juhul.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
#5377
Ireenex
Karma: 2
Koeraja
Postitusi: 17
Offline Profiil

8 aastat, 10 kuud tagasi
Tere
Olen teemaga tuttav ja kogesin sama olukorda selle aasta novembris. Sakslase suur dobermannist sõber, kellega nad olid 6 aastat koos elanud suri ja sakslane oli päris endast väljas. Söök ei huvitanud ja maja ees muudkui kutsus teist.

Sain jagu sellest niiviisi, et käisime igal õhtul jalutamas, see pani tema meeled teistviisi tööle. Peale seda tekkis ka pisut söögiisu. Viisin autoga metsa mängima ja kolama, hakkasin proovima erinevaid mõtlemistreeninguid (siia, otsi, istu, lama mänge). Kõik need tegevused on aidanud päris palju. Näha on, et jalutuskäigud on kõige paremini mõjunud. Peale seda on ka söök hästi sisse läinud. Nüüd on koeral tuju rõõmsam. Ehk on natuke sellest abi.
Postitamiseks pead olema sisse logitud. üles
Mine ülesLehekülg: 1