Ostsin endale vaga armsa dobermanni olin koerast nii pimestatud et isegi lepingut ei lugenud labi.Nüüd aga abikaasa avastas,et koer müügilepingus klausel üksindusärevus.Kas teda tohibki üldse paaritada.Ärevust ma ei näe koeral meie arvates väga rõõmsameelne ja tubli koer.Ostsin ta 1,6aastaselt.nüüd kutsa 2,2aastat vana ja tahab paarilist.mida teha-

Mis tähendab - tahab paarilist? Koera ei pea paaritama.
Sellise murega soovitaks ikkagi kasvataja poole pöörduda (kui kontakt on). Või Dobermannide tõuühingust uurida. Ostsitegi paaritamise eesmargil muidu omale koera või?

koera ostsin koera enda pärast.ja kui veel nägin kui halvasti teda oli hoitud siis ainult teda tahtsingi.ma ei lootnud halvakspanu vaid abi asjatundjalt:woohoo:

kui ikkagi oli ostu-müügi lepingus ärevushäire sisse kirjutatud,siis tuleks paarituse kohapealt küsida nõu kasvatajalt.Koeral ei pruugi see häire teie arvates väljenduda,kuid tema vanematel äkki oli miskit,mis võib näiteks teie kutsikatel väljenduda.Ja kellel oleks vaja ärevushäirega koera,eriti veel dobermanni.Emast koera pole vaja tema enda pärast paaritada-see on müüt,et koeral peavad ühed pojad olema.

Kas te olete seda koera üldse üksi koju jätnud? Üksindusahistus lööb välja siis, kui koer on eraldatud karjast. Tõenäoliselt tean seda koera, kellest jutt. Sel koeral ei ole mingeid paaritusnõudeid täidetud, miks peaksite paaritama? Mis on sellel koeral anda dobermanni tõule? Ega te ometi kavatse paberiteta kutsikaid teha?

Olen sinuga samal arva musel:).

Dobermanni omanikuna oleks huvitav teada koerakasvatajat,kes oma kutsikatest ei hooli.Ausalt öeldes ei saa aru,miks pannakse pesakonnast kutsikale selline diagnoos.Kas vanematel oli see häire?Kas kõigile kutsikatele pannakse sarnane diagnoos?Kui vanematel oli selline häire,siis miks üldse paaritati koeri?Olen arvamusel,et Eestis on koerte aretustööd kiviaja tasemel.Aga minu poolt soovituseks,enne kui hakkad kutsikate peale mõtlema,mõtle selle peale ,et kuhu kurat ma need 10 kutsikat sokutan.Tervitan kõiki dobermanniomanikke ja nende maailma parimaid koeri.

Olen kunagu suhelnud ka ühe doberi omanikuga,kes kutja vaeva näinud üksindusahistusega.Koeraga tegeldakse aktiivselt(käib KK võistlustel)ja tähelepanu saab piisavalt.Koer on toodud Venemaalt,ei ole Eesti päritolu.Kahjuks pidi see viga olema pärilik ja seda koera ei lasta just sellel põhjusel aretusse. Loomulikult on õige ka see mõte et kas kasvataja suudab oma kasvandikele leida head ja aktiivsed pered,kes sellise töökoeraga piisavalt tegeleda tahaksid.Ta on väga atraktiivne ja ilus koer ning ilmselt nii mõnigi inimene valib ainult välimiku järgi.Nii,et tõesti peab olema suur vastutus nii kasvataja kui koera omaniku poolt olemas! Paraku seda alati ei jagu ning siia ilma tulevad ka tõsiste närvisüsteemi probleemidega kutsikad,kellega saab hiljem palju muret ja vaeva näha.