Kas tulevikus siis on loota jälle uut "meediastaari"?Uudistes vast sellist laadi jutt,et jälle üks tapjakoer sai aiast välja ja tõmbas juhusliku möödakäia või postiljoni ribadeks või sai pere laps surma domineeriva ja taltsutamatu koera hammaste läbi.Kaukad on liiga tõsine tõug,et veel sihilikult nende agressiivset poolt esile tuua.Oleks kena teada,kus kandis see loom elab,siis teab sellest piirkonnast eemale hoida!Muide,lihtsat ninnu-nännu koera kaukast ei saa niikuinii kui tal loomulikud instinktid säilinud on!See koer on alles väga noor!Aasta-paari pärast on alles iseloom päriselt väljendunud.

Pitile.
Samamoodi võiks küsida ju väga paljude tõugude kohta. Praegusel ajal dalmaatslased ei jookse tõlla järel, settereid peetakse sellegipoolest, et meil traditsioonilist linnujahti ei toimu, rääkimata koeravõitlustõugudest ja omaaegsetest põgenenud orjade tapmiseks mõeldud koertest... Tänapäevane elustiil ja elutingimused on väga erinevad nendest, milleks vanasti paljud tõud aretati ja inimesel on vastutus selle eest, et koer ja ühiskond vastuollu ei satuks. Iseasi, kui õige on võtta mingit koera mitte selle tõu jaoks päris õigetesse oludesse välise imposantsuse või nunnumeetri järgi otsustades.
Kaukaaslane näiteks ei ole ajalooliselt kunagi elanud sellistes tihedalt asustatud piirkondades, vaid karjakaitsekoerad kujunesid välja avarates ja karmides tingimustes, eelkõige oli nende ülesandeks karja huntide eest kaitsta, meie olud on teised, koer kindlasti peab aktsepteerima teiste koerte ja inimeste olemasolu ja olema normaalne ühiskonna liige.
Teemaalgatajale niipalju,et korralik aed tagab selle, et võõrad loomad ja inimesed niisama aeda ei satu ja koera pärast peab see nagunii olema. Võib- olla on Teie koeral eelnevalt koertega mingeid positiivseid kontakte ka olnud, siis see kaklus võib- olla suurt jälge ei jäta, aga kindlasti on oluline saavutada oma koera vähemalt neutraalne suhtumine teistesse koertesse (mingid positiivsed kogemused). Teistesse foorumitesse võib ka vaadata, Koertekotta vms., äkki saab mingit nõu. Jõudu!

Minul 1,1 aastane mastif. Ja selleks ma teda küll ei võtnud, et mul tige koer oleks. Õieti kasvatatud mastif on tõsine valvekoer, aga kohe kindlasti mitte tige. Minu sell laseb võõra küll väravast sisse, aga uriseb hoiatavalt ( mitte iial ei lähe kallale). Seevastu välja ei lähe küll ükski kutsumata külaline sest ta lihtsalt seisab värava ees, uriseb hoiatavalt ja peab ikkka hulljulge olema, kui seda ignoreerida.
Inimesed, keda ta tunneb võivad julgelt liikuda, ei mingit hirmu. Värava taga võite kasvõi trummi taguda..pole tema asi, aga sisse ärge ilma loata tulge:laugh:
Jutu mõte....suurt koera ei võeta selleks, et teda tigedaks ajada. Suur sell on tõeliselt hea sõber ja tema peale võib alati kindel olla. Peale selle on teda jube mõnus kallistada:laugh: . Suur, pehme ja karvane

Nõus ühe eelkirjutajaga. Sa vist ei ole veel valmis koera kasvatama...eriti suurt ja seejuures tõsist tõugu.