Tere. Ostsime umbes nädal tagasi endale 2 aastase Labradori. Igati sõnakuulelik ja tubli kutsu. Kuna meil hetkel on niiõelda 2 kodu, et öösiti magame korteris, ning päeval kui aega on, tegutseme maja peal( niiõelda remondime). Maja ümber on väga suur aed, kus koeral meeldib olla ja kõik on hästi.
Mure on siis selles, et igalpool mujal kus me oleme, saab koer ilusti meie lapsega läbi. Laseb pulka visata, paitada ja juures olla. Kuid nii, kui tuleme ööseks koos koerga korterisse magama( tema koht on koridoris), siis kui laps läheb talle lähedamale ja vaatab koera, siis koer uriseb. Ükskord üritas ka natuke näksata, aga sain ise käe ette. Koerale räägime, et ei tohi nii teha ja saab käratada siis. Koer saab kohe aru ja hakkab nagu häbenema ja hoiab ise eemale. Laps ei torgi ise seda koera üldse.Ja ta ei karda ka koera. Väga harva, kui ütleb, et tahaks teda paitada. Eelmine omanik koeral ütles, et see kutsu ei ole väikeste lastega absoluutselt harjunud. Aga mul on just mure sellepärast, et miks koer just korteris olles hakkab urisema, ometi maja peal olles on kõik väga hästi. Kas ta üritab mind ja minu meest kuidagi kaitsta?

Palun aidake mind mõne nõuga, kuidas koer harjuks lapsega.Kas peaks minema kuskile koertekooli?

Aitäh!

Tere! Teie koer alles kohaneb uute oludega ja ilmselt tunneb end ka ebakindlalt suletud ruumis.Paljud koerad ei tunne end lastega kindlalt.Koertekool on kindlasti hea suhete kinnitamiseks ja üksteise tundmaõppimiseks.Lisaks kõigele võib olla,et koer on koridoris justkui koopa suu ees valves pidevalt.Äkki aitaks kindlustunnet tõsta,kui leida talle korteris välisuksest kaugemal ja üldse rahulikumas ruumis koht? Lapsele vast võiks selgitada olukorda ja kindlasti küsida abi koolitajalt.Suuremates linnades neid on kindlasti,väiksemates kohtades ehk mitte,aga võib ju lähimale neist helistada , rääkida ja leppida kokku sobiv aeg ja koht ka koera ja koolitaja kohtumiseks. Edu teile!Koerad on väga kohanemisvõimelised olevused ja head õppijad! Küllap leiate hea tahtmise korral ka ühise keele!

Tere. Just õhtupoolikul olime aias ja koer tuli ise lapse juurde ja hakkas ninaga hõõruma, just sedasi, kui pai tahab. Laps tegi pai, hiljem üritas ka temaga pulgaga mängida. Ja mõne ajapärast tuli ta jälle ise lapsele ligi ja tahtis pai. Tundub, et ta hakkab ise lapsega kontakti otsima ja korteris olles peaks tõepoolest talle teisse kohta magamis aseme leidma, sest jah, koridor on tõesti nagu mingi koobas, mida ta valvab.
Eks koer vajab aega kohaneda, aga jah, tekkis ikka suur hirm, kui ta lapse peale urises. Meil ei ole varem ka koertega kogemust, kuid tundub, et läheb kõik järjest paremini.
Elame küll mitte just suures linnas, seega uurin ja otsin, äkki leidub mõni koolitaja ka siin. Tuleb kindlasti igati kasuks.
Suured tänud julgustava vastuse eest ja kindlasti püüame edasi õpetada ja harjutada koera, ka temal on raske see peremehe vahetus.

Soovitan lugeda raamatut " Koerakuulaja" autor Jan Fennell. Sealt leiad vastused tekkinud küsimustele ja ka lahendused. Aga see probleem on täiesti lahendatav kui koeraga õigesti käituda. Edu ja kannatlikkust!

Käisingi täna raamatukogus, laenutasin selle raamatu. Õhtul loen ja loodan samuti, et see probleem on ilusti lahendatav. Aitäh