Võtsime emase Berni karjakoera, kes oli pesakonnas kasvanud juba aasta. Seltsiks sama vanad õed ja vennad. Esimesel päeval ronis ta järelkäru alla ja välja sealt ei tulnud. korra käis söömas ja joomas. Teisel päeval meelitasin teda suhtlema maiusega. Sain ta niikaugele, et võttis juba maiust käest. Teda pole üldse koolitatud. Väga pelglik, iga krõbina peale võpatab. Kuidas sellise koeraga käituda ja kui kaua võtab aega tema harjumine uue keskkonnaga? Palun aidake aru saada koera hingeelust!

Seda ennustada küll ei oska, palju tal harjumine aega võtab, küll üllatab, et keegi saab kasvatajalt sotsialiseerimata koera, kuigi muidugi taolistest juhtudest on varem ka kuuldud. Igati normaalne oleks, kui kasvataja nõu annaks, tema ju peaks oma koertest kõige rohkem teadma. Kas vanemad ja õed- vennad on ka arad või on see ainult sotsialiseerimatus või ei olegi ta tegelikult väga arg, vaid pigem kohavahetusest stressis ja häiritud.
Minu enda kogemus praeguse koeraga (varjupaigast, oli ka tõeline " asotsiaal" halbade kommetega ja paljude hirmudega) näitab, et tema puhul oli äärmiselt oluline, et ta sai nn. "oma koha", s. t. oma koha, kus ta ennast turvaliselt tunneb, kus teda ei segata, võiks olla veidi varjulisem nurgake, aga ka mitte täiesti eraldatud. Kui koer kardab, ei ole vaja kohe torkida- näppida- silitada, vaid lasta koeral kohaneda.
Teiseks on hea, kui on konkreetsed reeglid, mida tohib ja mida mitte, kuhu on lubatud minna jne., samuti mingisugune rutiin jalutuskäikude, söögiaegade jne. suhtes.
Samuti pole kohe vaja suguseltsi ega sõpru- tuttavaid koera vaatama.
Võib- olla ei tasu kohe mingeid kõrgeid ootusi tekitada, vaid võtta 1 päev korraga, mingeid arenguid kunstlikult forsseerida ei saa, samas päris vati sees ei saa ka koera hoida, kõik toimub sammhaaval, mulle endale tundub, et see on veidi ka tunnetuse küsimus ja sõltub konkreetsest koerast ja situatsioonist.

Tänan vastuse eest. Eile oli siis neljas päev ta meie juures. Õnnestus teda juba kõhu alt sügada. Teisi pereliikmeid veel juurde ei lase. Mina olen temaga terved päevad kodus.
Aga täna juhtus selline äpardus, et koer kaevas end traataia alt tänavale aga õnneks ma nägin. Kuidagimoodi õnnestus meelitamisega ta aeda tagasi saada. Oma pesakonnas oli ta isegi teistest hakkajam aga ilmselt keskkonna muutus mõjub rängalt. Loodan, et aeg annab arutust.