Tere!
Võtsime hiljuti endale väikese koerakutsika. Kutsikas on 2 kuune ja isane. Ta on väga energiline, lõbus ja talle meeldib jubedalt mängida. Mure on aga selles, et ta tahab pidevalt hammustada (pigem on see näksamine). Kutsikas mängib nõnda. Sellest saan aru, ikkagi on tegu väikse koeraga. Kuid probleem seisneb selles, et tema jaoks tundub terve päev üks suur mäng; isegi pärast temaga pikka müramist näksab edasi. Lihtsalt niisama õues kõndides või istudes kargab jalga ning hammustab. Ja nii teeb ta pidevalt, ikka uuesti ja uuesti. Ka pai tehes hakkab ta kätt närima. Ta justkui nagu ei saaks aru, kus on mäng ja kus mitte. Olen proovinud mitmeid nippe, mida olen leidnud internetist ja mida kuulnud olen. Variante on erinevaid ja ükski pole tulemust näidanud. Ignoreerides teda või eemale suunates läheb koer veel rohkem hoogu ning hammustab tähelepanu saamiseks tugevamini, kui enne. Ei aita ka kõvasti karjatamine ega kindla "EI" ütlemine. Füüsilist vägivalda ma ka ei poolda, lihtsalt pole südant looma lüüa ja ega see midagi vist aitaks ka. Kõik see ajab teda veel rohkem pöördesse ja ta kukub edasi hammustama. Praegu pole veel mure nii hull, koer on ikkagi väike, kuid mis juhtub paari aasta pärast, kui ta on juba suur neljakäpaline?
Seega on mu küsimus selline: Mida peaksin tegema, et koer mõistaks, et ei tohi hammustada inimest? Ja kui ta ikkagi hammustab, siis kuidas peaksin teda karistama?
Igasugused soovitused on teretulnud.


Ette tänades.

Nojah, mina olen see paha inimene, kes oma koeri on füüsiliselt karistanud, kuigi ega ma ise selle üle väga õnnelik ei ole. Kunagi oma hammustajast kutsikat sakutasin turjast, aga kohe pakkusin ka alternatiivi: käskisin istuda vms. ja premeerisin ja kiitsin, samuti sai talle kohe mänguasi antud, et ta aru saaks, mida tohib sikutada ja mida mitte.
Soovitatakse ka karjast eraldamist jms, eks see õige lahendus tuleb endal leida, ise tunnete ju oma kutsikat kõige paremini.

Minu koer teeb samamoodi, kõndides võtab jalast kinni ja mängides ka. Igasugused nõuanded on oodatud

Olen koerukesega nõus: natuke tuleb karistada, et koer teaks oma piire, tuleb ennast kehtestada, et ei oleks kahtlust, kes otsustab. Mängu algushetk on oluline, koer ei tohi ise alustada mängu, ta võib pakkuda, aga mängu alustab ja lõpetab peremees.
Kuna kutsikas on nii vallatu, siis tuleb teda igal viisil distsiplineerida, toitu andes enne nõuda midagi, näiteks istumist paar sekundit. Liiga energilised mängud vbl üldse ajutiselt ära jätta.
2-kuust kutsikat võib karistada turjast sakutades või üles tõstes, nii et ta jääb abitult rippuma. Võib ka kergelt sõrmega nina pihta anda, nina on väga tundlik, kassid ka teevad nii koertega... Mängu tohib alustada ainult rahuliku koeraga, kes ei näksa.
Samas kui koer on rahulikult poolunes, tuleks teda paitada, kõhtu silitada, et turvatunne säiliks ja kontakt peremehega.