Tere. Meil on perega tõsine mure oma 4-kuuse kutsika käitumise pärast ja mõtlesin siit uurida, ehk kellelgi on kogemusi ja oskab mulle öelda, kas see on normaalne või ei ja anda ideid kuidas toimida.

Saime kutsika, kui ta oli kohe-kohe 2-kuuseks saamas. Aitasime tal ilusti uude koju sisse elada, paitasime ja musitasime ja mängisime ja mida kõike veel. Algus oli väga ilus, juba teisel nädalal õppis käsu peale istuma näiteks.
Siis aga käis tal peast plõks läbi ja nüüd tal käivad mingisugused hulluhood peal. Ta võib olla täiesti normaalne, mängib ilusti ja siis järsku on ta hull valmis, hüppab jalga, kätte ja üleüldse igale poole kuhu on võimalik hüpata. Kõndimine on võimatu sellisel momendil, kuna ta siis konkreetselt hakkab hammustama. Paar korda on juhtunud, et ta tahab näkku hüpata. Eriti tundub, et see viha on suunatud just minule, kuna mina olen see karm, kes keelab väga palju. Lisaks ta uriseb ja haugub meie kõigi peale ja täiesti hullunult, vahel see võibki kestma jääda ja ignoreerimine ei aita. Ja siis on järsku jälle armas ja tuleb sinu kaissu ja tahab sind musitada jne.
Ei saa aru sellest vihast, kuna temaga tegeletakse, mängitakse, õpetatakse, paitatakse, hoitakse ja armastatakse igatepidi. Lisan veel, et kätt pole tema vastu tõstetud, keelamine käib kas sõna EI abil, oleme ka maha surunud teda, aga sellest pole tolku, pigem saab just hoogu juurde sellest..
Ehk ei tundu see asi nii hull, aga sellise terrori all on päris kohutav elada, vahel on tunne, et lihtsalt ei jaksa enam. Mida teha? On see normaalne? Mööduv nähtus? Mida ma teen valesti?

Jään lootma teie abile.

Vihahoogudele ei oska otsest seletust anda, ei tea ju, millise koeraga on tegemist, nii et vahest tasuks mõne kogenud koolitaja poole pöörduda.
Aga üldiselt muidugi musitamine ei kata mitte mingit osa koera põhivajadustest, nii et pelgalt nunnutamise peale head käitumist oodata on naiivne.
Närimine võib olla suuresti seotud algava hammastevahetusega, kutsikas vajab närimiskonte ja mänguasju, millega oma närimisvajadust rahuldada, väga head on nahast kondid, ka köiest mänguasjad jms peaks sobima, ka puupulk vms., tähtis on, et ta mingeid tükke alla neelata ei saaks.
Mina prooviksin kõigepealt, kui inimest närima hakatakse, konkreetselt keelata ja siis mingi närimisasjaga oma kohale saata. Kui sellest ei piisa, siis ka sakutaksin ja saadaks oma kohale närima. Kui see ka ei toimi, siis võib- olla saab mingi osa ruumist isoleerida ja ta sinna rahunema saata või teise tuppa "järele mõtlema". Igasugune inimese närimine peab olema keelatud ja ka mängimisel ei tohi mitte keegi kasutada käsi, vaid mängima mingi mänguasjaga.
See närvilisus võib olla seotud nii ülearusest maandamata energiast tingitud frustratsiooniga kui ka ülearusest (ebaõigest) tegevusest tingitud väsimusest. Võib ka olla tegemist närvilise kutsikaga või dominantse tegelasega, kes inimesi paika paneb, kuigi seda väga ei usu.
Oluline on, et koer saaks:
1. rahuldada oma liikumisvajaduse (pikad jalutuskäigud), vajaduse vaimse tegevuse järele (õpetamine, nuputamast nõudvad ülesanded- peitke toitu või mänguasju vms.).
2. Koer saaks piisavalt rahu, tal peaks kindlasti olema mingis vaiksemas nurgas oma koht, kuhu ta eest ära saata ja kus ta saaks rahulikult magada, ilma, et teda segama tullakse
3. mingi umbkaudne rutiin, millal toimub mäng, jalutamine, söögiajad jms.
4. kõigi pereliikmete poolt täidetakse ühesuguseid reegleid ja esitatakse selgeid, konkreetseid nõudmisi
Hammustamise puhul mina küll mingisse ignoreerimisse ei usu, samas karistamine peab olema väga täpne ja mitte iga pisiasja eest, samuti peab ebasobiva tegevuse eest karistamise järel pakkuma sobiva alternatiivi. Õpetamine on väga hea moodus, et kutsikas saaks positiivset tagasisidet ( kiitus, maius) ja seda tasuks teha mitu korda päevas vähe korraga, ka jalutuskäikude ajal.
Iga koer on erinev ja ka iga omanik tunneb oma koera paremini, tasub lugeda ka siit sarnaseid teemasid ja kirjandust, et siis järeldusi teha, kannatlikkust on eelkõige vaja.