Lugesin just siit samast, et ühe naise hing täis naabrikoerast, kes pidevalt üle aia ja kallal. Mul naabrikoertega probleeme ei ole, aga jalutamas käia on lihtsalt nagu õudusunenägu. Enne vanasti sai oma kandis ikka jalutatud, miski ei segand, nüüd aga saab pea igast aiast koer kuskilt kraavi ja traataia vahelt välja ning enamus neist koertest peab tänava osa oma kodu ümbert ka oma territooriumiks. Ma ei oska enam midagi tarka välja mõelda, mu koer on selline, et kui keegi tuleb urisema uriseb ta loomulikult vastu, aga eluseeski esimesena kallale ei tungiks. Siis käivad veel omanikud oma koertega jalutamas nii, et omanik on tsirka 500 m kaugemal koerast ja koer teeb mis tahab. Olen käinud jalutamas nii et veepudel sidrunihappega on käes, kaigast olen kaasa vedanud, teist rihma käes hoidnud, aga ega ei julge ega taha ka ju teist koera lüüa. Ei oska midagi teha lihtsalt enam.. Käin jalutamas nii et iga praks ehmatab külma higi palgele...

See on selline probleem, millele ühest vastust vôi nôu anda ei oska ilmselt keegi. Mina olen vist see, kes oma häda naabrikoeraga siin kurtis ja ma vôin öelda, et see probleem on meil päevakorras endiselt ka pärast viiendat aastat, kui koeraomanikud naabriks kolisid. Tegemist on lihtsalt äärmiselt ükskôiksete inimestega. Ning pean ütlema, et midagi ei ole aidanud oma pea vastu seina peksmisest - perenaine jäi karistuseta sest lubas politseile, et enam iial ei juhtu säärast, kaaskodanikud ei taha lihtsalt prouaga tegemist teha sest nagunii midagi ei aita ja nii elame edasi. Ikka jookseb koeravolast vabalt ringi ja valikuliselt haugub möödujate peale. Kui lähen oma koertega jalutama - tuleb tema ka, kui saab ja ei kuulagi perenaist, kui too vaevubki koera tagasi hüüdma. Jalutama minnes avab ta inimeste väravaid ja rahumeeli läheb ja roojab teiste hoovidesse - inimesed näevad aga ei midagi. Keegi ei kaitse sind, kes sa järgid seadust ja hoolid teistest. Edu!