Mure selline,et lihtsalt korraga muutub koer närviliseks,tõmbab saba jalgade vahele,suunab pilgu maha ja hakkab mööda tuba ringi tiirutama hoidudes ise vastu seina.Vahel põrkab peaga vastu takistusi,aga siis jälle möödub neist ilusti.Täna lisandus tiirutamisele ka soov kõikjale auku kaevata-kraapida.Esimene kord kui selline käitumine ilmnes läksime kohe arsti juurde.Kuna siis kaasnes ka oksendamine,arvas arst,et tegemist seedehäirega.Müüs meile rohu ,mis osutus valeks.Järgmine kord suhtusime sellese ärevushoogu rahulikumalt,hoog möödus paari tunniga nagu ka esimene kord.Nüüd aga algas see närviline käitumine juba 2 päeva tagasi,eile õhtul ta lihtsalt väsis lõpuks,magas terve öö rahulikult,aga nüüd tiirutab jälle majas ringi.Kui ta sülle võtta,siis üritab võimalikult kõrgele ronida ja hoiab ennast nagu pinges.Oleks tegemist emase koeraga võiks arvata,et tegemist on ebatiinusega,aga kutsikas on 8 kuune isane yorkshire.Viimase 24 tunni jooksul oksendamist pole enam olnud.Helistasime ka veel teisele veterinaarile,kahjuks tal polnud vaba vastuvõtuaega,aga ta ütles,et ta juba teab kirjelduse järgi mis koeral viga,aga meile telefoni teel seda ei saa kinnitada....? Ja veel,arvasin eile,et äkki jalutamine värskes õhus rahustab teda,aga kui jalutama läksime,siis üritas ta õues ennast kogu aeg kõndimise ajal kuskile vastu suruda.Ja see põhjustas seda,et ta ei saanud enam otse kõndida,kuna mingit seina kõrval polnud,üritas ta liikuda pidevalt diagonaalselt,et leida midagi,mille vastu ennast suruda. Kas on keegi sellise käitumisega kokku puutunud ja oskab mingit nõu anda,mida ma tegema peaks.

Jube keeruline on kirja teel midagi arvata ja spekuleerida ka ei tahaks,aga millegipärast tundub,et tegu võib olla neuroloogilise probleemiga (epilepsia?).Tõepoolest peate minema arsti juurde,kes siiski ise koera üle vaatab ja ka teie jutu ära kuulab.Alles siis saab 2 ja 2 ehk kokku panna ja diagnoosi leida.Isegi siis võib juhtuda,et arst soovitab spetsialisti,kes just selliste hädadega tegeleb.Normaalne selline käitumine kindlasti pole ja koera ohutuse tagamiseks peaks ta paigutama sellisesse kohta,kus temaga midagi juhtuda ei saaks.Näiteks aedikusse või puuri,kus pehme ase ja kukkumisvõimalust pole. Oleks huvitav edaspidi kuulda,kuidas teil asi lahenes!

Ma vist väljendasin ennast natuke valesti,nimelt ei käi koer mööda seinu mitte sellepärast,et tal tasakaalu poleks,vaid hoopis selline tunne,nagu üritaks peituda,vahepeal üritab ka kuskile riiuli alla pugeda.Epilepsia see ei tohiks olla,sest mingeid krampe pole tal olnud.Viga teha ta ka endale ei saa,sest üksi ma teda ei jäta.
Imelik tundus mulle selle arsti vastus,kes kinnitas ennast teadvat,mis koeral viga,aga samaks päevaks vastuvõtu aega ei leidnud....siit julgen järeldada,et tegu pole millegi ohtlikuga....?
Täna hommikul oli jälle koer täiesti normaalne.Vaatame mis edasi saab,ootame kuni järgmise korrani ja siis üritame uuesti arstile pääseda,ma tahaks,et arst näeks seda käitumist oma silmaga.
Seniks,aga kui keegi tunneb ära midagi tuttavat minu kirjelduses ja oskab kas või vihjata millega võiks tegu olla,palun kirjutage mulle.

Nüüd võin õelda,et meie mure leidis üllatavlt lihtsa lahenduse Nimelt on meil veel mõned piimahambad suus ja siis nende ära tulek oligi koerale nii hirmus valulik Arst ütles,et mida vanemalt nad eemalduvad,seda valulikum,väljatõmmata neid ei soovitatud,enne kui jäävhammas paistab.Veel kaks piimahammast jäänud

Vat see on küll hea uudis! Minu koertel ei lahkunud ka osad piimakad vabatahtlikult suust ja uued hambad kasvasid juba poole peale välja.Kuna jäävhambad hakkasid viltu kiskuma,tuli arsti abiga piimakatest vabaneda ja kõik sai korda.Käitumises mingeid muutusi õnneks ei olnud ja peale hammaste eemaldamist kutsikad olid sama roosad ja rõõmsad kui ennegi.