Gascognei sinine grifoonGascogne´i sinine grifoon ehk Griffon Bleu de Gascogne on vana koeratőug, kuid väljaspool oma kodumaad, Prantsusmaad, on ta peaaegu tundmatu. Teda on aretatud Bleu de Gascogne ja Griffoni ristates. Algselt olid nad väiksemat kasvu, 42-50 cm. Neid kasutatakse peamiselt metssea jahil.

Griffon Bleu de Gascogne on hea iseloomuga nagu ka teised "gaskoonlased", ta on rahulik, sőbralik, heatujuline ja rőőmsameelne.

Ta on töökas, sihikindel, kergesti koolitatav ja sőnakuulelik. Armastab ninatööd ja sobib aktiivsemale inimesele.

Oma perekonnale on ta truu ja lojaalne, saab hästi läbi lastega ja teiste koertega.

Griffon Bleu de Gascogne on keskmist kasvu, turjakőrgusega 48-57 cm, karvkate on pikem, kare ja jätab pisut sassis mulje, värvuselt must-valge, siniste märkidega.

PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 24.01.1996.

KASUTUS Mitmekülgne hagijas, keda kasutatakse peamiselt jänesejahil. Tänu tema innukusele ning heale haistmismeelele on ta väärtuslik abiline ka metsseajälgede ajamisel.

FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad. Alarühm 1.2: Keskmisekasvulised hagijad. Töökatsetega.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: See Püreneedest pärit tõug on kujunenud keskmise suurusega gascogne'i sinine hagija ning grifooni ristamise tulemusena. Vahepeal ei olnud see tõug praktiliselt üldse ametlikel näitustel esindatud, ent täna on see uuesti populaarsust kogumas.

ÜLDMULJE: Maalähedase välimuse ja tugeva kehaehitusega grifoon. Jääb omadustelt oma kahe eelkäija vahele. KÄITUMINE/ISELOOM: Tal on hea haistmismeel ja tugev hääl. Jahil väga pühendunud, innukas ning ettevõtlik. Loomult valvas, vahel isegi üliergas, samas kiinduv.

PEA KOLJUPIIRKOND: Kolju: Eestvaates pisut kumer ning mitte liiga lai. Kuklakühm on kergelt väljendunud. Ülaltvaates on kolju tagaosa teravakaarelise kujuga. Otsmik on täidetud. Üleminek laubalt koonule: Mitte väga rõhutatud.

NÄOPIIRKOND: Ninapeegel: Suur ja must. Ninasõõrmed on hästi avatud. Koon: Koljuga peaaegu ühepikkune. Koonuselg on sirge või kergelt kaarduv. Mokad: Vähearenenud, ent katavad alalõuga. Lõuad/hambad: Käärhambumus. Lõikehambad asetsevad alalõuas risti. Põsed: Lihaselised. Silmad: Ovaalse kujuga, tumedad pähkelpruunid. Väga ilmeka ja elava ilmega. Kõrvad: Pehmed ning sissepoole keerdus, ilma liialdusteta, otsast pisut kitsamad. Pikkuselt ulatuvad vähemalt ninajuureni, ent mitte ninaotsast kaugemale. Asetsevad pisut silmadest allpool.

KAEL: Sihvakas, väikese kaelavoldiga. KERE: Selg: Hästi toetatud, tugev ning lühike. Nimme: Lihaseline, pisut kaarduv. Laudjas: Väga väikse kaldega. Rindkere: Hästi arenenud. Roided on ümarad, ilma liialdusteta. Küljed: Täidetud. Alajoon on suunaga tahapoole kergelt üles tõmmatud.

SABA: Üsna karvane. Ulatub kannaliigeseni. Hea asetusega. Kantakse uljalt saablikujuliselt.

JÄSEMED ESIJÄSEMED: Üldmulje: Tugevad ja vertikaalse asetusega jalad. Ei ole raskepärased. Õlad: Üsna kaldus ja lihaselised. Küünarnukid: Kere lähedal. Küünarvarred: Tugevad. TAGAJÄSEMED: Üldmulje: Vertikaalsed ja paralleelsed jalad. Tagajäsemed on hästi arenenud. Reied: Hea lihastikuga. Kannad: Hästi madala asetusega. KÄPAD: Käpad on ovaalse kujuga. Varbad on peenikesed ning lähestikku asetsevad. Küüned ja padjandid on mustad.

KÕNNAK/LIIKUMINE: Nõtke ja energiline.

NAHK: Üsna paks ja pehme. Must või tihedalt kaetud mustade laikudega. Mitte kunagi üleni valge. Limaskestad (karvadeta alad) on mustad.

KARVKATE KARV: Tugev, karm ning pikk. Pea peal on pisut lühem. Üsna puhmas kulmud ei kata siiski silmi. Kõrvadel on karv palju lühem ning liibuvam.

VÄRVUS: Üleni laiguline (must ja valge), hallikassinise varjundiga. Märgistega või ilma, suuremate või väiksemate mustade laikudega. Mõlemal pool pead on tavaliselt kõrvu kattev must laik, mis ümbritseb ka silmi ning lõpeb põskede juures. Laikude vahel pea peal on valge vahemik, mille keskel on sageli tõule iseloomulik väike must ovaalne täpp. Kulmukaarte kohal on kaks rohkem või vähem erkpruuni märki, mis jätavad mulje nagu koeral oleks neli silma („quatreoeillé“). Pruuni värvi võib esineda ka põskedel, mokkadel, kõrvade sisekülgedel, jäsemetel ning saba all.

SUURUS Turja kõrgus: Isased koerad: 50-57 cm. Emased koerad: 48-55 cm.

VEAD Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule. Pea: • Liiga lühike pea. • Liiga lai kolju. • Väga terav koon. • Liiga pikad ja liiga karvased kõrvad. • Helepruunid silmad. • Nähtav sidekest.

Kere: • Pikk kere. Pehme ülajoon. • Längus laudjas. Saba: • Ühele küljele kalduv või liiga lühike saba. Jäsemed: • Tagantvaates kooskandsus. • Harali varvastega käpad. Käitumine: • Arglik käitumine.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD • Kartlikkus või agressiivsus. • Mittevastavus tõu tüübile. • Tõsine anatoomiline väärareng. • Nähtavad diskvalifitseerivad vead. • Üle- või alahambumus. • Heledad silmad. • Villase tekstuuriga või lokkis karv. • Kõrvalekalded standardis kehtestatud karvkatte värvustest. Füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse. NB! Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

2 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
8 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
9 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23
10 kuud tagasi
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Koerte intelligentsuse mõõtmine Stanley Coreni meetodil, uurimus on  avaldatud  1994 aastal. (Tegelikult näitab see uurimus koerte  kuulekust, mitte...
Schilleri hagijas ehk Schillerstövare, on pärit Rootsist. Tegu on vőrdlemisi vana keoratőuga, kindlasti juba keskaja ksautati teda Rootsis jahikoerana....
Olen oma töös kokku puutunud legendiga, et kui kutsikale süüa anda nii palju, kui ta tahab, siis täiskasvanuna ta enam nii palju ei söö, kirjutab Eesti...
Küsimus: Tere!Ma lugesin Jan Fannelli raamatu "Koerakuulaja" läbi. Sain seda lugedes päris targaks ja aru paljudest koera käitumistest. Mul on 3.a....