Gascognei sinine grifoonGascogne´i sinine grifoon ehk Griffon Bleu de Gascogne on vana koeratőug, kuid väljaspool oma kodumaad, Prantsusmaad, on ta peaaegu tundmatu. Teda on aretatud Bleu de Gascogne ja Griffoni ristates. Algselt olid nad väiksemat kasvu, 42-50 cm. Neid kasutatakse peamiselt metssea jahil.

Griffon Bleu de Gascogne on hea iseloomuga nagu ka teised "gaskoonlased", ta on rahulik, sőbralik, heatujuline ja rőőmsameelne.

Ta on töökas, sihikindel, kergesti koolitatav ja sőnakuulelik. Armastab ninatööd ja sobib aktiivsemale inimesele.

Oma perekonnale on ta truu ja lojaalne, saab hästi läbi lastega ja teiste koertega.

Griffon Bleu de Gascogne on keskmist kasvu, turjakőrgusega 48-57 cm, karvkate on pikem, kare ja jätab pisut sassis mulje, värvuselt must-valge, siniste märkidega.

PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 24.01.1996.

KASUTUS Mitmekülgne hagijas, keda kasutatakse peamiselt jänesejahil. Tänu tema innukusele ning heale haistmismeelele on ta väärtuslik abiline ka metsseajälgede ajamisel.

FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad. Alarühm 1.2: Keskmisekasvulised hagijad. Töökatsetega.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: See Püreneedest pärit tõug on kujunenud keskmise suurusega gascogne'i sinine hagija ning grifooni ristamise tulemusena. Vahepeal ei olnud see tõug praktiliselt üldse ametlikel näitustel esindatud, ent täna on see uuesti populaarsust kogumas.

ÜLDMULJE: Maalähedase välimuse ja tugeva kehaehitusega grifoon. Jääb omadustelt oma kahe eelkäija vahele. KÄITUMINE/ISELOOM: Tal on hea haistmismeel ja tugev hääl. Jahil väga pühendunud, innukas ning ettevõtlik. Loomult valvas, vahel isegi üliergas, samas kiinduv.

PEA KOLJUPIIRKOND: Kolju: Eestvaates pisut kumer ning mitte liiga lai. Kuklakühm on kergelt väljendunud. Ülaltvaates on kolju tagaosa teravakaarelise kujuga. Otsmik on täidetud. Üleminek laubalt koonule: Mitte väga rõhutatud.

NÄOPIIRKOND: Ninapeegel: Suur ja must. Ninasõõrmed on hästi avatud. Koon: Koljuga peaaegu ühepikkune. Koonuselg on sirge või kergelt kaarduv. Mokad: Vähearenenud, ent katavad alalõuga. Lõuad/hambad: Käärhambumus. Lõikehambad asetsevad alalõuas risti. Põsed: Lihaselised. Silmad: Ovaalse kujuga, tumedad pähkelpruunid. Väga ilmeka ja elava ilmega. Kõrvad: Pehmed ning sissepoole keerdus, ilma liialdusteta, otsast pisut kitsamad. Pikkuselt ulatuvad vähemalt ninajuureni, ent mitte ninaotsast kaugemale. Asetsevad pisut silmadest allpool.

KAEL: Sihvakas, väikese kaelavoldiga. KERE: Selg: Hästi toetatud, tugev ning lühike. Nimme: Lihaseline, pisut kaarduv. Laudjas: Väga väikse kaldega. Rindkere: Hästi arenenud. Roided on ümarad, ilma liialdusteta. Küljed: Täidetud. Alajoon on suunaga tahapoole kergelt üles tõmmatud.

SABA: Üsna karvane. Ulatub kannaliigeseni. Hea asetusega. Kantakse uljalt saablikujuliselt.

JÄSEMED ESIJÄSEMED: Üldmulje: Tugevad ja vertikaalse asetusega jalad. Ei ole raskepärased. Õlad: Üsna kaldus ja lihaselised. Küünarnukid: Kere lähedal. Küünarvarred: Tugevad. TAGAJÄSEMED: Üldmulje: Vertikaalsed ja paralleelsed jalad. Tagajäsemed on hästi arenenud. Reied: Hea lihastikuga. Kannad: Hästi madala asetusega. KÄPAD: Käpad on ovaalse kujuga. Varbad on peenikesed ning lähestikku asetsevad. Küüned ja padjandid on mustad.

KÕNNAK/LIIKUMINE: Nõtke ja energiline.

NAHK: Üsna paks ja pehme. Must või tihedalt kaetud mustade laikudega. Mitte kunagi üleni valge. Limaskestad (karvadeta alad) on mustad.

KARVKATE KARV: Tugev, karm ning pikk. Pea peal on pisut lühem. Üsna puhmas kulmud ei kata siiski silmi. Kõrvadel on karv palju lühem ning liibuvam.

VÄRVUS: Üleni laiguline (must ja valge), hallikassinise varjundiga. Märgistega või ilma, suuremate või väiksemate mustade laikudega. Mõlemal pool pead on tavaliselt kõrvu kattev must laik, mis ümbritseb ka silmi ning lõpeb põskede juures. Laikude vahel pea peal on valge vahemik, mille keskel on sageli tõule iseloomulik väike must ovaalne täpp. Kulmukaarte kohal on kaks rohkem või vähem erkpruuni märki, mis jätavad mulje nagu koeral oleks neli silma („quatreoeillé“). Pruuni värvi võib esineda ka põskedel, mokkadel, kõrvade sisekülgedel, jäsemetel ning saba all.

SUURUS Turja kõrgus: Isased koerad: 50-57 cm. Emased koerad: 48-55 cm.

VEAD Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule. Pea: • Liiga lühike pea. • Liiga lai kolju. • Väga terav koon. • Liiga pikad ja liiga karvased kõrvad. • Helepruunid silmad. • Nähtav sidekest.

Kere: • Pikk kere. Pehme ülajoon. • Längus laudjas. Saba: • Ühele küljele kalduv või liiga lühike saba. Jäsemed: • Tagantvaates kooskandsus. • Harali varvastega käpad. Käitumine: • Arglik käitumine.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD • Kartlikkus või agressiivsus. • Mittevastavus tõu tüübile. • Tõsine anatoomiline väärareng. • Nähtavad diskvalifitseerivad vead. • Üle- või alahambumus. • Heledad silmad. • Villase tekstuuriga või lokkis karv. • Kõrvalekalded standardis kehtestatud karvkatte värvustest. Füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse. NB! Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
wall
-KRL- kirjutas foorumisse postituse Koer kardab kõike ja ei usalda inimesi
Aug 18
listbingoapp
Mariliisu lisas uue koera Lola
Aug 06
2 kuud tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jul 07
3 kuud tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

Tőu ajalugu Tőu algusajaks vőib lugeda 19. sajandi keskpaika Saksamaal Apoldas, kus Friedrich Louis Dobermann aretas omale sobiva koera ühendades ja...
Norfolki terjer ning Norwichi terjer on terjerite grupist kőige väiksemad. Nagu kőik terjerid, on ka nemad aretatud Suur-Britannias, täpsemalt Norfolki...
SÕNAKUULELIKKUSE  koolitus on koera kasvatuse võti. Koer mõistab seal nõutavaid asju ja õpib hindama kiitust. Koera koolitades tuleb inimesest karjajuht...
Kuumarabandus on kerge tulema ka koertel ning seepärast tuleb suvel erilist tähelepanu pöörata sellele, et loomadel oleks pidevalt saadaval joogivesi...