Grööni koer
Grööni koer on haruldane ja vähelevinud koeratőug, ta on pärit MacKenzie jőe, Baffini lahe ja Victoria saare regioonist. Tema leviala on piiratud, kuna ta on harjunud elama külmas kliimas. Teda kasutatakse nii valve- kui ka veokoerana.

Grööni koer on üks maailma vanimatest koeratõugudest.

Teda kasutasid eskimod juba iidsetel aegadel nii transpordi- kui ka jahikoerana. Sugukoerte valik toimus peaasjalikult selliste omaduste põhjal nagu jõud, robustsus, sitkus ning vastupidavus, samal ajal kui püüeldi ka atraktiivse välimuse poole. Oma jämedakoelise olemusega sobib grööni koer eriti hästi inimestele, kes naudivad elu välitingimustes. Ta on suurepäraseks kaaslaseks inimestele, kes rändavad meeleldi metsades või mägedes ja kelle varustust koer võib vedada või kanda.

Grööni koer on algselt olnud vőimukas ja agressiivne tőug, tänapäeval on aretusega neid omadusi vähendatud. Tal on tugevalt arenenud kaitse - ja valveinstinktid. Oma perekonnale on ta truu ja ustav, hoiab ka lapsi, kuid vőőraste suhtes on ta umbusklik. Ta on suurepäraste tööomadustega, vajab liikumist ja aktiviseerimist. Sobib ainult kogemustega koerapidajale.

Grööni koera esmatähtsad iseloomuomadused on energilisus, visadus ja vaprus. Ta on kirglik ja väsimatu
kelgukoer. Inimeste, võõrad kaasa arvatud, suhtes käitub ta sõbralikult; kuna ta on aretatud rakendikoeraks, siis pole ta seotud konkreetse inimesega ning seetõttu ei sobi ka valvekoeraks. Samas on tal aga välja arenenud tugev jahikirg hüljeste ja jääkarude suhtes.

Grööni koer on keskmist kasvu, turjakőrgus on 55-64 cm, kaal 30-32 kg. Karvkate on paks, tiheda aluskarvaga, eriti ilmastikukindel. Kőik värvused on standardi järgi lubatud.

PÄRITOLU: Gröönimaa

KASUTUS: : Kelgukoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.1
Põhjamaised kelgukoerad
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Grööni koer on väga tugev polaarspits ja tema kehaehitus on selline, mis tagab vajaliku vastupidavuse kelgukoera rängaks tööks arktilistes tingimustes. Mõningane kõikumine suuruses on lubatud seni, kuni see ei vähenda koera töövõimet ega kehaehituse harmooniat.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kere kujutab endast lühikest nelinurka, kusjuures turjakõrguse ja kerepikkuse suhe on 10 : 11. Emaste kere
võib olla veidi pikema formaadiga.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai ja veidi kumerdunud, kõige laiem osa asub kõrvade vahel.
Üleminek laubalt koonule : Hästi, kuid mitte liiga tugevalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Suur ja tumeda pigmendiga, värv on vastavuses karvkatte värvusega; sageli on punakaskuldse
karvaga koerte nina maksakarva. Talvel võib see ka muutuda lihavärvi (vahelduv ninavärv).
Koon : Kiilukujuline, tüvest lai ja ninaotsa suunas ahenev, kuid mitte teravatipuline. Ninaselg on tüvest kuni tipuni sirge ja lai.
Mokad : Õhukesed ja tihked, liibuvad tihedalt tugevale hammastikule.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõuad korrapäraselt asetsevate, tervete ja tugevate hammastega. Kääritaoline
hambumus.
Silmad : Eelistatavalt tumedad, kuid peavad olema vastavuses karvkatte värvusega; veidi viltuse asetusega,
mitte välja pungituvad ega ka liiga sügaval asetsevad; vaba ja kartmatu pilk. Hästi liibuvate silmalaugudega.
Kõrvad : Pigem väikesed, kolmnurga kujulised ja ümarate tippudega; jäigalt püstise asetusega. Väga liikuvad ja ilmekad iga asendi korral.
KAEL :
Väga tugev ja üsna lühike.

KERE :
Tugev ja üsna kompaktne, vaid veidi pikem turjakõrgusest.
Ülajoon : Horisontaalne või üsna veidi laskuv.
Selg : Sirge.
Laudjas : Veidi laskuv.
Rindkere : Sügav ja lai, kuid rinnakorv ei ole siiski tünnikujuline.
Alajoon ja kõht : Järgib rinnakuluu kulgemise joont. On veidi üles tõmmatud.

SABA :
Saba on kõrge asetusega, paks ja kohev. Võib olla selja kohal kas kaare kujuliselt keerduv või kergelt rõngas saba.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Üldine : Eestpoolt vaadates on esijalad täiesti sirged; tugev lihastik ja võimsad luud.
Õlad : Mõõdukalt kaldus asetusega.
Õlavarred : Sirged ja tugevad, labaluudest veidi pikemad.
Küünarnukid : Vaba liikuvusega kuid kerele liibuvad.
Küünarvarred : Sirged ja tugevad.
Randmeliigesed : Tugevad ja nõtked.
Kämblad : Tugevad ja elastsed, vaid üsna veidi kaldus
asetusega.
Esikäpad : Suhteliselt suured, tugevad ja ümarad, kõvade küünte ja padjanditega.

TAGAJÄSEMED :
Üldine : Tagantpoolt vaadates on tagajalad täiesti sirged; tugevate lihaste ja võimsate luudega; mõõdukate
nurkadega.
Reied : Jõulised ja hästi lihaselised.
Kannaliigesed : Jämedad ja tugevad, mõõdukate nurkadega.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega.

LIIKUMINE :
Kelgukoerale on äärmiselt oluline tõhus, harmooniline, sujuv ja väsimatu traav. Näituseringis tuleb koera esitada lõdva rihma otsas ja mõõdukas traavi-tempos, millega avalduksid ulatuslik esisamm ja tugev tagatõuge.
Eestvaates ei tohi grööni koera esijalad mitte „kerida“, vaid liikumiskiiruse kasvades lähenevad esijalad sirgelt teineteisele, kuni käpad piki keskjoont liiguvad.

KARVKATE :
KARV :
Karvkate on kahekihiline : tihe ja pehme aluskarv ning tihe, sirge ja karm kattekarv ilma lokkide või laineteta.
Peas ja jalgadel on karv üsna lühike, pikem ja rikkalikum on see kerel, pikk aga saba alapoolel, mis jätab sabast ka koheva mulje.

VÄRVUS :
Kõik värvused, kas ühe- või mitmevärvilised, on üheväärsed. Välja arvatud albiinod, mis on diskvalifitseeriv viga.

SUURUS :
TURJAKÕRGUS : isastel : alates 60 cm
emastel : alates 55 cm.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
profile
Uvarov laadis üles uue avatari.
Veebr 22
2 kuud tagasi
wall
Jan 03
wall
koeruke vastas foorumis teemas Kutsikas ei tule rihmas järgi
Jan 02
wall
Koeraomanik3 kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei tule rihmas järgi
Jan 01
3 kuud tagasi
profile
Agris laadis üles uue avatari.
Dets 29
profile
Argos laadis üles uue avatari.
Dets 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Inimesed on aretanud koeri mingi kindla eesmärgi jaoks, seega on teatud käitumismallid tõugudes erineva tugevusega esindatud – näiteks jalgade näksamise...
Chesapeake Bay retriiver on jahikoeratőug, kelle eesmärk on otsida ja tuua haavatud/surnud (vee)linde jahimehele kätte. Lihtsamalt nimetatakse seda...
Poola hurt on aretatud Poolas, tegu on umbes 800 a vanuse tőuga, neid kasutati jahikoertena, peamiselt metssea, jänese, hundi, rebase ja kitsejahil. Tõu...
Saint Germaini linnukoer ehk Braque Saint-Germain, on pärit Prantsusmaalt, Saint-Germain-en-Laye metsade piirkonnast. Tema aretamisega alustati 1830...