Iiri puna-valge setter
Iiri puna-valge setter on rőőmsameelne ja heasüdamlik koer, kes sobib hästi täitma nii lemmiklooma, jahikoera kui näitusekoera rolli. Nagu kőik setterid, armastab ta tegevust ja liikumist, ei armasta üksindust ning naudib tähelepanu ja hellust.

Iiri puna-valged setterid pőlvnevad spanjelitest, kes toodi Iirimaale Prantsusmaalt ning ristati seal pointeritega. Tőutüüp aretati välja 18.saj.-ks, kuid enne täieliku tunnustuse ja populaarsuse saavutamist tőmbas peatähelepanu endale Iiri punane setter ning Iiri puna-valge setter on sellest ajast olnud oma populaarsema suguvenna varjus.

Sellegipoolest leidub kőikjal maailmas tőu entusiaste, viimasel ajal on Iiri punavalget setterit taas tihedamini näituseringis näha olnud. Kőikidest setteritest on Iiri puna-valgel setteril jahi- ja näitusetüüp kőige vähem eristatavad. Ilmselt tuleneb see tőu kasutamisest rohkem linnukoerana, arvatavasti muutuvad ka Iiri puna-valged setterid näitustel populaarsemaks muutumisega raskemaks ja tugevatüübilisemaks.

Tekst: Eesti Setterite Klubi
Foto:Courtesy of King's Peaks Kennel
Tõustandard

PÄRITOLU: Iirimaa

KASUTUS: Enamasti tunnustatud kaaslase ja sõbrana nii kodus kui põllul. Iiri puna-valge setter on aretatud eelkõige põllujahi tõuks. Allpool esitatud standard on koostatud just seda kasutusotstarvet silmas pidades ning kohtunikel tuleb neile esitatud koerte hindamisel lähtuda just kasutuskõlblikkusest jahitööks.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 7
Seisukoerad
Alarühm 2.2
Briti ja Iiri seisukoerad; Setter.
Töökatsetega.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Iiri setter on välja kujunenud arvatavasti umbes 17. sajandi lõpuks. Väljaspool Iirimaa piire ei ole eriti teada, et eksisteerib kaks iseseisvat iiri setteritüüpi, kusjuures neist kahest tõust on kindlalt vanem puna-valge setter, kellest omakorda aretati ühevärviline punane setter. Kui iiri settereid hakati esitama näitustel, mis jäi 19. sajandi keskpaika, pöörati erilist tähelepanu just puhtale ja korrektsele värvusele. 19. sajandi lõpuks jättis punane setter puna-valge juba varju ning nende arvukus vähenes niipalju, et sattus ohtu tõu säilimine üldse.

Pärast 1920ndaid hakati tõsiselt tegelema selle tõu taastamisega. Aastaks 1944 oli tõug juba niivõrd tugevalt kinnistunud, et leiti võimalik olevat iseseisva tõuklubi loomine, ning tänapäeval on Iirimaa näitustel ning jahikatsetel osalevate koerte hulk juba märkimisväärne. Praegune Iiri Punavalgete Setterite Jahi- ja Näituseühingute Klubi (The Club the Irish Red & White Setter Field & Show Society) on asutatud aastal 1981 ning tänu selle poolt antud juhistele on iiri puna-valge setter saanud tugeva tunnustuse nii
rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Iiri puna-valge setter konkureerib edukalt jahikatsetel võrdsena teiste seisukoeratõugudega ja on andnud suurel hulgal nii jahikui välimikutšempione.

ÜLDMULJE :
Tugev, hästi tasakaalustatud ja proportsionaalse kehaehitusega, ilma kalduvuseta mingisuguselegi
nõrkusele; pigem atleetlik kui jõuline. Iiri puna-valge setter on tõuna aretatud eelkõige tööks põldudel ning koera hindamisel tuleb lähtuda tema sobivusest jahikasutuseks.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Aristokraatlik, innukas ja intelligentne. Temas avalduvad heatahtlikkus ja avatud suhtlemine, sisemiselt on ta aga märkimisväärselt meelekindel, südi ja heatujuline. Puna-valge setter on hästi sõbralik, usaldusväärne ning kergesti õpetatav jahikoer.

PEA :
Kerega proportsionaalse laiusega.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Kumerdunud kuid ilma silmatorkava kuklakühmuta, nagu see on iiri punasel setteril.
Üleminek laubalt koonule : Hea laubalõige.

NÄOPIIRKOND :
Koon : Kuiv ja ristküliku kujuline.
Lõuad : Lõualuud on kas ühesuguse või peaaegu ühesuguse pikkusega.
Hambad : Korrapärane hammastik; ideaalis kääritaoline hambumus; lubatud on ka otsehambumus.
Silmad : Tumedad pähkelpruunid või tumepruunid; ovaalsed, veidi esiletungivad kuid ilma nähtava kolmanda
silmalauta.
Kõrvad : Asetsevad silmade kõrgusel ja hästi taga, liibuvad tihedalt pea külgedele.

KAEL :
Mõõduka pikkusega, hästi lihaseline, kuid mitte liiga jäme, veidi kaarduv, ilma mingisugusegi kalduvuseta lõualoti moodustumisele.

KERE :
Tugev ja lihaseline.
Selg : Peab olema tugev ja hästi lihaseline.
Rindkere : Sügav, hästi kumerate roietega.

SABA :
Mõõduka pikkusega, mitte allapoole kandu ulatuv, tüveosas jäme. Saba aheneb tipu suunas; ei keerdu
rõngasse ega pöördu küljele, hoidub seljajoone kõrgusele või sellest veidi allapoole.

JÄSEMED :
Hästi lihaselised ja soonilised; tugevate luudega.
ESIJÄSEMED :
Õlad : Tahasuunas hästi kaldus. Küünarnukid : Vabalt liikuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud.
Esijalad : Sirged ja soonilised, tugevate luudega.
Kämblad : Tugevad.

TAGAJÄSEMED :
Laia asetusega ja tugevad; tagajalad on puusadest kandadeni pikad ja lihaselised.
Põlved : Hästi arenenud.
Kannad : Hästi madala asutusega, mitte sisse- ega väljapoole pööratud. Kandadest maani on mõõduka pikkusega ja tugevad pöiad.
KÄPAD :
Kompaktsed ja rikkaliku karvaga varvaste vahel.

LIIKUMINE :
Liikumine on pikaulatusliku, elava, nõtke ja tõhusa traavina. Peahoiak on väärikalt kõrge, tagajalgade
liikumine on sujuv ja jõulise tagatõukega. Esijalad liiguvad pika ja maadligi sammuga. Nii eest- kui tagantvaates liiguvad eesjalad ja tagajalad alates kannaliigestest maapinna suhtes täiesti püstiselt, ilma pendelduseta, tippimiseta või esi- või tagajalgade ristisammuta.

KARVKATE:
KARV :
Pikk, siidine ja peen karv moodustab karvanarmastuse nii esi- kui tagajalgade tagaosas ning kõrvalehe välispinnal, nagu ka mõõduka kardina ulatudes kubemest rinnale ja kaela alla. Kogu ehisnarmastuse karv on sirge, sile ning lokkideta, lubatud on vaid kerge lainelisus. Saba peab olema tugeva karvanarmastusega. Ülejäänud kehaosades peab karv olema lühike, sile ja lokkideta.

VÄRVUS :
Põhivärv on valge sellel paiknevate läbinisti punaste laikudega (selgepiiriliste punaste saarekestena), kusjuures mõlemad värvid peavad olema maksimaalselt intensiivsed ja kirkad; lubatud on täpilisus, mitte kimmel-tähnilisus (roaning) näo-osas ja käppadel, esijalgadel maksimaalselt kuni küünarnukkideni ja tagajalgadel kuni kandadeni. Kimmel-tähnilisus, täpilisus või kirjud laigud teistes kehaosades on lubamatud.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Lubatav turjakõrgus :
Isastel : 24,5 - 26 tolli (62 - 66 cm).
Emastel : 22,5 - 24 tolli (57 - 61 cm).

No thumbnails found
Märksõnad:

Tagasi