Iiri puna-valge setter
Iiri puna-valge setter on rőőmsameelne ja heasüdamlik koer, kes sobib hästi täitma nii lemmiklooma, jahikoera kui näitusekoera rolli. Nagu kőik setterid, armastab ta tegevust ja liikumist, ei armasta üksindust ning naudib tähelepanu ja hellust.

Iiri puna-valged setterid pőlvnevad spanjelitest, kes toodi Iirimaale Prantsusmaalt ning ristati seal pointeritega. Tőutüüp aretati välja 18.saj.-ks, kuid enne täieliku tunnustuse ja populaarsuse saavutamist tőmbas peatähelepanu endale Iiri punane setter ning Iiri puna-valge setter on sellest ajast olnud oma populaarsema suguvenna varjus.

Sellegipoolest leidub kőikjal maailmas tőu entusiaste, viimasel ajal on Iiri punavalget setterit taas tihedamini näituseringis näha olnud. Kőikidest setteritest on Iiri puna-valgel setteril jahi- ja näitusetüüp kőige vähem eristatavad. Ilmselt tuleneb see tőu kasutamisest rohkem linnukoerana, arvatavasti muutuvad ka Iiri puna-valged setterid näitustel populaarsemaks muutumisega raskemaks ja tugevatüübilisemaks.

Tekst: Eesti Setterite Klubi
Foto:Courtesy of King's Peaks Kennel
Tõustandard

PÄRITOLU: Iirimaa

KASUTUS: Enamasti tunnustatud kaaslase ja sõbrana nii kodus kui põllul. Iiri puna-valge setter on aretatud eelkõige põllujahi tõuks. Allpool esitatud standard on koostatud just seda kasutusotstarvet silmas pidades ning kohtunikel tuleb neile esitatud koerte hindamisel lähtuda just kasutuskõlblikkusest jahitööks.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 7
Seisukoerad
Alarühm 2.2
Briti ja Iiri seisukoerad; Setter.
Töökatsetega.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Iiri setter on välja kujunenud arvatavasti umbes 17. sajandi lõpuks. Väljaspool Iirimaa piire ei ole eriti teada, et eksisteerib kaks iseseisvat iiri setteritüüpi, kusjuures neist kahest tõust on kindlalt vanem puna-valge setter, kellest omakorda aretati ühevärviline punane setter. Kui iiri settereid hakati esitama näitustel, mis jäi 19. sajandi keskpaika, pöörati erilist tähelepanu just puhtale ja korrektsele värvusele. 19. sajandi lõpuks jättis punane setter puna-valge juba varju ning nende arvukus vähenes niipalju, et sattus ohtu tõu säilimine üldse.

Pärast 1920ndaid hakati tõsiselt tegelema selle tõu taastamisega. Aastaks 1944 oli tõug juba niivõrd tugevalt kinnistunud, et leiti võimalik olevat iseseisva tõuklubi loomine, ning tänapäeval on Iirimaa näitustel ning jahikatsetel osalevate koerte hulk juba märkimisväärne. Praegune Iiri Punavalgete Setterite Jahi- ja Näituseühingute Klubi (The Club the Irish Red & White Setter Field & Show Society) on asutatud aastal 1981 ning tänu selle poolt antud juhistele on iiri puna-valge setter saanud tugeva tunnustuse nii
rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Iiri puna-valge setter konkureerib edukalt jahikatsetel võrdsena teiste seisukoeratõugudega ja on andnud suurel hulgal nii jahikui välimikutšempione.

ÜLDMULJE :
Tugev, hästi tasakaalustatud ja proportsionaalse kehaehitusega, ilma kalduvuseta mingisuguselegi
nõrkusele; pigem atleetlik kui jõuline. Iiri puna-valge setter on tõuna aretatud eelkõige tööks põldudel ning koera hindamisel tuleb lähtuda tema sobivusest jahikasutuseks.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Aristokraatlik, innukas ja intelligentne. Temas avalduvad heatahtlikkus ja avatud suhtlemine, sisemiselt on ta aga märkimisväärselt meelekindel, südi ja heatujuline. Puna-valge setter on hästi sõbralik, usaldusväärne ning kergesti õpetatav jahikoer.

PEA :
Kerega proportsionaalse laiusega.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Kumerdunud kuid ilma silmatorkava kuklakühmuta, nagu see on iiri punasel setteril.
Üleminek laubalt koonule : Hea laubalõige.

NÄOPIIRKOND :
Koon : Kuiv ja ristküliku kujuline.
Lõuad : Lõualuud on kas ühesuguse või peaaegu ühesuguse pikkusega.
Hambad : Korrapärane hammastik; ideaalis kääritaoline hambumus; lubatud on ka otsehambumus.
Silmad : Tumedad pähkelpruunid või tumepruunid; ovaalsed, veidi esiletungivad kuid ilma nähtava kolmanda
silmalauta.
Kõrvad : Asetsevad silmade kõrgusel ja hästi taga, liibuvad tihedalt pea külgedele.

KAEL :
Mõõduka pikkusega, hästi lihaseline, kuid mitte liiga jäme, veidi kaarduv, ilma mingisugusegi kalduvuseta lõualoti moodustumisele.

KERE :
Tugev ja lihaseline.
Selg : Peab olema tugev ja hästi lihaseline.
Rindkere : Sügav, hästi kumerate roietega.

SABA :
Mõõduka pikkusega, mitte allapoole kandu ulatuv, tüveosas jäme. Saba aheneb tipu suunas; ei keerdu
rõngasse ega pöördu küljele, hoidub seljajoone kõrgusele või sellest veidi allapoole.

JÄSEMED :
Hästi lihaselised ja soonilised; tugevate luudega.
ESIJÄSEMED :
Õlad : Tahasuunas hästi kaldus. Küünarnukid : Vabalt liikuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud.
Esijalad : Sirged ja soonilised, tugevate luudega.
Kämblad : Tugevad.

TAGAJÄSEMED :
Laia asetusega ja tugevad; tagajalad on puusadest kandadeni pikad ja lihaselised.
Põlved : Hästi arenenud.
Kannad : Hästi madala asutusega, mitte sisse- ega väljapoole pööratud. Kandadest maani on mõõduka pikkusega ja tugevad pöiad.
KÄPAD :
Kompaktsed ja rikkaliku karvaga varvaste vahel.

LIIKUMINE :
Liikumine on pikaulatusliku, elava, nõtke ja tõhusa traavina. Peahoiak on väärikalt kõrge, tagajalgade
liikumine on sujuv ja jõulise tagatõukega. Esijalad liiguvad pika ja maadligi sammuga. Nii eest- kui tagantvaates liiguvad eesjalad ja tagajalad alates kannaliigestest maapinna suhtes täiesti püstiselt, ilma pendelduseta, tippimiseta või esi- või tagajalgade ristisammuta.

KARVKATE:
KARV :
Pikk, siidine ja peen karv moodustab karvanarmastuse nii esi- kui tagajalgade tagaosas ning kõrvalehe välispinnal, nagu ka mõõduka kardina ulatudes kubemest rinnale ja kaela alla. Kogu ehisnarmastuse karv on sirge, sile ning lokkideta, lubatud on vaid kerge lainelisus. Saba peab olema tugeva karvanarmastusega. Ülejäänud kehaosades peab karv olema lühike, sile ja lokkideta.

VÄRVUS :
Põhivärv on valge sellel paiknevate läbinisti punaste laikudega (selgepiiriliste punaste saarekestena), kusjuures mõlemad värvid peavad olema maksimaalselt intensiivsed ja kirkad; lubatud on täpilisus, mitte kimmel-tähnilisus (roaning) näo-osas ja käppadel, esijalgadel maksimaalselt kuni küünarnukkideni ja tagajalgadel kuni kandadeni. Kimmel-tähnilisus, täpilisus või kirjud laigud teistes kehaosades on lubamatud.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Lubatav turjakõrgus :
Isastel : 24,5 - 26 tolli (62 - 66 cm).
Emastel : 22,5 - 24 tolli (57 - 61 cm).

No thumbnails found
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
wall
-KRL- kirjutas foorumisse postituse Koer kardab kõike ja ei usalda inimesi
Aug 18
listbingoapp
Mariliisu lisas uue koera Lola
Aug 06
2 kuud tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jul 07
3 kuud tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

Nagu tőunimigi ütleb, on nad  pärit Prantsusmaalt Pürenee mäestikust. Tegu on väga vana tőuga, arvatavasti on ta vähemalt 3000 aastat esinenud...
Kőigepealt tuleb öelda, et karjajuhiks olemine on vaimne/hingeline üleolek koerast. Siin pole füüsilise üleolekuga midagi pistmist. Karjajuht on tark,...
  Küsimus: Tere, mul on selline mure, et mu koeral on juba mitu aastat olnud üks mure. Just peale suve ja enne talve algust tuleb tal pepu juurest...
Tiibeti terjer on pärit muidugi Tiibetist, kus teda kasutati juba tuhandeid aastaid tagasi nii seltsi-, valve-, karja- aga ka saatjakoerana. Tiibeti...