Iiri terjerIiri terjer on pärit Iirimaalt, ta on üks vanimaid terjeritőuge maailmas, tema vanuseks on pakutud 2000 aastat.

Arvatakse, et Iiri terjerite ajalugu ulatub sadade aastate taha, kuid täpsed aastaarvud on teadmata. Ühed allikad väidavad, et ta pärineb Inglise black-and-tan terjerist ja teised väidavad sugulust Iiri hundikoeraga. Esimene ametlik esinemine tõuna oli 1875. aastal Glasgow koertenäitusel.

Iiri terjereid kasutati valve, - töö- ja jahikoertena, peamiselt väikeloomade jahil. Iiri terjereid kasutati Esiemese ja Teise Maailmasõja ajal sidekoertena, millega nad tõid enesele au ja kiitust. Tänapäeval peetakse neid ka seltsikoertena.

Iiri terjer on iseloomult temperamentne, liikuv, energiline ja aktiivne. Ta on uudishimulik ja julge, sotsiaalne ja mänguhimuline. Oma perekonda on ta tugevalt kiindunud, ka lastega saab hästi läbi. Ta on intelligentne ja teda on kerge koolitada.

Vajab palju liikumist ja aktiviseerimist, sobib aktiivsele inimesele. Iiri terjer ei ole loomult kangekaelne koer. Dressuurile allub väga hästi ja kuna tema loomus on elav, siis sobib hästi ka agility koeraks.  Kuna Iiri terjer on keskmise suurusega, sobib ta ideaalselt linnaoludesse.

Iiri terjeril on tüüpiline terjeri iseloom s.t. neile meeldib ise mõelda ja nad võivad olla põikpäised. Neil on kõrge loomulik intelligentsus ja sõna kuulavad nad väga hästi. Nad on aktiivsed koerad ja neile meeldib liikuda, aga samas ei nõua nad igapäevaselt väga suuri füüsilisi koormuseid. Iiri terjerid elavad hästi koos laste ja  lemmikloomadega, aga peab arvestama, et tegu on tõuga, mida on kasutatud näriliste püüdmiseks, seega närilistega kooselu lahtiselt ei pruugi olla sõbralik.

Iiri terjer on keskmist kasvu, turjakőrgusega 48-50 cm, kaal keskmiselt 15 kg.

Karvkate on lühike, karm, kergelt lokkis, värvuselt punane, nisuvärvi vői kuldne, ühevärviline, varieerudes tumedast punases kuni nisuvärvini. Lubatud on valge rinnalaik.

Kõrgem, pikkema poolne ning tänu konstruktsioonile väledam kui karedakarvaline rebaseterjer.
Tugevate lihastega ja kuiv, aga mitte rohmakas. Üldine mulje: olemus väljendub julgust, vaprust ja siirust. Kiirete liigutustega ja lepliku loomuga koer.

Pea: pikk, kolju kõrvade vahelt lame, silmade suunas kitsenev.
Silmad: väikesed, tumedad, "tulised" ja vilkad.
Kõrvad: peened, v-kujulised, kõrgele kinnitatud, ettepoole kalduvad. Kõrva murdekoht pealae ülapoolel.
Hambumus: käärhambumus.
Kael: võrdlemisi pikk langeb abaluude suunas, kuiv. Mõlemal pool kaela tavaliselt veidi "krookelised" karvkatet.
Keha: propotsioonaalne, sirge, lihaseline, lanne veidi kaardus. Esirind sügav, mitte ümar ega lai.
Jäsemed: pikad, kaldus abaluud. Esijäsemed keskmiselt pikkusega ja sirged, lihaselised ja hea luustikuga. Lühike ja sirge kämmal. Tagajäsemed tugevad ja lihaselised, reied võimsad, mõõduka nurga all, madalad kannad.
Käpad: Ümarad ja tugevad, kaardus varbad, soovitavalt mustad küüned, tugevad mõhnad.
Saba: kõrgele kinnitatud, rõõmsalt püstine, kuid mitte üle selja kaardus.
Liigutused: samasuunalised ja vabad.
Karvkate: tihe kare, kehale liibuv, mitte kähar.

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

4 päeva tagasi
wall
Kets21 vastas foorumis teemas Otsin sobivat koeratõugu
03:55
listbingoapp
Kets21 lisas uue koera Rambus
03:50
1 kuu tagasi
profile
Uvarov laadis üles uue avatari.
Veebr 22
3 kuud tagasi
wall
Jan 03
wall
koeruke vastas foorumis teemas Kutsikas ei tule rihmas järgi
Jan 02
wall
Koeraomanik3 kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei tule rihmas järgi
Jan 01

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene" ? Esimese koera – musta kuningpuudli – sain 15-aastaselt. Mitte ei saanud,...
Kui näete enda suunas jooksvat lahtist koera, siis sellises olukorras on käitumise reeglid, mida peavad jälgima ohutuse huvides nii lapsed kui...
Küsimus:Tere!Olen viimastel päevadel täheldanud, et koer (saksa lambakoer) väriseb vahetpidamata. Koer viibib enamasti toas ning sööb üsna...
Küsimus:Koer õues käies pissib normaalselt, kui pärast seda hakkab verd sirtsutama. Jooksuaega tal hetkel pole. Ta sööb ja käitub normaalselt, olekus pole...