Itaalia corso, tuntud ka kui cane corso , kes pärineb Itaalia kesk-lōuna regioonidest, kus teda kasutati metsikult kasvatavate lehmade ja sigade karjatajana. Vanim kirjalik materjal, kus cane corso nime mainitakse, pärineb aastast 1500.

Itaalia corso80-ndatel aastatel vőttis Itaalia künoloog, Dr. Paolo Breber initsiatiivi selle Itaalia ühe vanima tőu päästmiseks ja tunnustamiseks. Loodi Itaalia corso Assotsatsioon (SACC) ja algas ränk töö.
1992. aastal tunnistas tőugu Itaalia kennelliit ja 1996. aastal viimaks ka FCI.

Erinevalt paljudest lähisajanditel aretatud mastiffitőugudest ei ole Itaalia corsol (sarnaselt Napoli mastiffile) selgelt piiritletud, mis kehaosa/omaduse ta kellelt sai.
Alguse sai ta tőenäoliselt Tiibeti mastiffist (vői mis iganes tőug molosside esiisa oli), kuid mis sealt edasi, seda ajalugu ei räägi.

Itaalia corso kasutamine oli vanasti väga mitmekesine. Peamiselt kasutati teda omandi valvamiseks ja ka karja kaitsmiseks huntide ja lihtvaraste eest. Samuti kasutati Itaalia corsot jahipidamiseks metssigadele, huntidele ja karudele, mis oli aadlike lőbu ning jahipidamiseks mägrale ja metskassile, mis teinekord katsid lambakarjuste toidulauda.

Itaalia corso on vőimas ja intelligentne koer. Teda vőidakse kirjeldada agressiivse koerana, kuid agressiivne on ta vaid vőőraste suhtes ja sedagi eriolukorras.

Korralikult kasvatud Itaalia corso on vőőraste vastu söbralik. Neile meeldib mängida ja tähelepanu saada. Nad on suurepärased perekoerad, saavad hästi läbi lastega ning pere teiste loomadega. Selle tagamine vajab küll head sotsialiseerumist kutsikapőlvest peale. Corso sobib ideaalselt korterikoeraks, ilastab vähe ja haugub ainult vajaduse korral. 
Tõug ei sobi esmakordselt koera võtvale inimesele.

Itaalia corso on hea kaitsja. Samuti meeldib talle töö. Ta teeb pea iga tööd, mida sa talle selgeks őpetad. Itaalia corso on teiste koertega domineeriv, ise küll kaklust ei alusta, aga kui provotseeritud, alustab kaklemist kőhklusteta. Seega on oluline elementaarse 'Fu' ja 'Lőpeta' selgeks őpetamine. Samuti armastab corso ratta kōrval jooksmist, ujumist ja loomulikult pikki jalutuskäike metsas.

Itaalia corso on keskmise suurusega, kergelt täisnurkne ja jőuline koer, hästi liikuv, äärmiselt tähelepanelik ja aukartustäratav ning enesekindel.
Turja kōrgus isastel 64-68 cm., kaal 45-50kg, emased 60-66 cm., kaal 40-45kg.

Karvkate on läikiv, jäik ja väga tihe. Karva tavaline pikkus on 2-2,5 cm. Tal on ka tihe aluskarv ning karvavahetuse perioonil ajab ta karva üsna palju. Igapäevahooldust siiski karv ei vaja.
Värvus: must, tumehall, kiltkivisinine, hele fawn, punane vői tiiger. Fawn-värvi koertel esineb piiratud ulatuses must mask.

Itaalia corso sagedasemad terviseprobleemid on puusa düsplaasia, maokeerd, demodex süüdiklestsügelised ja silmalau väärarengud.

Tõustandard

PÄRITOLUMAA: Itaalia.
KASUTUS: Valve-, kaitse-, politsei- ja jäljekoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 2 Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 2.2 Mastifi tüüpi molossid. Töökatseteta.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Selle tõu otsene eellane on Vana-Rooma moloss. Kui nad varem olid levinud üle terve Itaalia, siis viimasel ajal peetakse neid põhilised Apuulia maakonnas ja sellega piirnevatel aladel Lõuna-Itaalias. Tõu nimi tuleb ladinakeelsest sõnast cohors, mis tähendab „kaitsja, karja valvur“.

ÜLDMULJE:
Keskmine kuni suur. Tugev ja jõuline, ent siiski elegantne. Tihe jõuline muskulatuur.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID: Pea pikkus on kuni 36% turja kõrgusest. Koer on pigem pikk kui kõrge.

KÄITUMINE/ISELOOM: Vara, perekonna ja karja valvur, kiire reaktsiooniga ja koostööaldis. Minevikus on olnud k
asutusel kui karjaajaja ja jahikoer suurte ulukite küttimisel.

PEA: Suur tüüpiline molossi pea. Kolju ja koonu ülemised piirjooned kergelt üksteisele lähenevad.

KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Lai; sarnakaarte juures on kolju sama lai või laiem kui selle kõrgus. Eest kumer, otsaesise ja kukla vahel üsna lame. Otsmikuvagu on märgatav.
Üleminek laubalt koonule: Selgelt väljendunud.

NÄOPIIRKOND:
Nina: Massiivsete avatud sõõrmetega suur must ninapeegel, mis asub koonuseljaga samal joonel.
Koon: Koljust oluliselt lühem (koonu ja kolju suhe ligi kaudu 1:2).
Tugev ja kandiline; koonu esiosa on lame, küljed paralleelsed; koon on sama pikk kui lai. Küljelt vaadates on koonu selg sirge.
Mokad: Ülemised mokad on mõõdukalt rippuvad ning katavadalalõuga, nii et koonu alumise osa profiili kujunda vad mokad.
Lõuad/hambad: Lõualuud on suured, tugevad ja kaarduvad. Kerge alahambumus ja tasahambumus on lubatud.
Silmad: Keskmise suurusega, ovaalsed, otsese asetusega, pisut pungis.
Silmalaud on liibuvad. Silma vikerkest võimalikult tume, sõltuvalt karvkatte värvist. Terane ja tähelepanelik ilme.
Kõrvad: Kolmnurkse kujuga, rippuvad, kõrge asetusega sarnakaartest ülevalpool. Sageli kärbitud võrdkülgse kolmnurga kujuliseks.
KAEL: Tugev, lihaseline, sama pikk kui pea.

KERE: Kere pikkus ületab turja kõrguse. Turske, aga mitte jässakas.
Turi: Selgesti väljendunud, tõuseb laudjast kõrgemale.
Selg: Sirge, lihaseline ja tugev.
Nimme: Lühike ja tugev.
Laudjas: Pikk, lai ja kerge kaldega.
Rind: Kolmemõõtmeliselt hästi arenenud, ulatub küünarli
igeseni.
SABA: Üsna kõrge asetusega, sabajuur on väga jäme. Saba on kärbitud neljanda lüli juurest. Aktiivses olekus kõrge asetusega, ent mitte kunagi rõngas või püstine.


VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele ja heaolule.

TÕSISED VEAD:
•Koonu ja kolju pikiteljed on paralleelsed või asuvad liiga lähestikku.
•Ninapeegli osaline depigmentatsioon.
•Käärhambumus, selgelt väljendunud alahambumus.
•Rõngas saba, vertikaalne sabahoid.
•Traavides pidev küliskäik.
•Liiga suur või liiga väike.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
•Agressiivsus ja liigne argus.
•Koonu ja kolju teljed asuvad üksteisest liiga kaugel.
•Ninapeegli täielik depigmentatsioon.
•Väga nõgus koonuselg, rooma nina.
•Ülehambumus.
•Osaline või täielik silmalaugude depigmentatsioon. Kõõrdsilmsus, strabism.
•Sabatus, liiga lühike saba (kärbitud või mitte).
•Poolpikk, sile või narmaskarv.
•Kõik standardis mittemainitud värvitoonid, suured valged laigud.
Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koeraddiskvalifitseeritakse.

NB!
Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

Märksõnad:

Tagasi