KKK koera koolitamise kohta

Missugune on hea suhe/kontakt koeraga ja miks see on nii oluline?

Hea suhe pőhineb usaldusel, koer on koostöövalmis, őnnelik, rőőmsameelne, tasakaalukas. Koer soovib őppida uusi asju, ta on motiveeritud koostööks. Koeral ei ole stressi, ta tunneb end enesekindlalt. Ühesőnaga - sellise koeraga on rőőm koos elada.

Kuidas kutsikaga käituda, et meil oleks hea suhe?

Kui kutsikas tuuakse koju, peaks ta koduteel istuma tulevase peremehe süles, nii luuakse pőhi tulevikku silmas pidades. Tulevane peremees peaks mängima ja suhtlema kutsikaga nii palju, et sellest kujuneks kutsikale tähtsaim ja meeldivaim tegevus. Niimoodi őpib koer vőtma kontakti, on motiveeritud koostööks ning kiindub oma juhti. Mängimise kaudu tuleb kutsikat őpetada, eesmärgiks on őpetada, et ka käskluste ja ülesannete sooritamine on üks tore mäng, nii on koer kőrgelt motiveeritud ja töötab hea meelega. Kutsikat tuleks tingimata sotsialiseerida, samas peaksid kőik emotsioonid olema tema jaoks positiivsed. Koerte keele őppimiseks, peab kutsikas saama suhelda teiste, SŐBRALIKE koertega. Samas tuleks kutsikale őpetada, et tal ei ole lubatud tervitada kőiki koeri, ta peab őppima maast madalast, et möödakäijate peale ei reageerita.Kutsikale tuleb őpetada ka rahulikult olemist, eriti kui tegu on aktiivse ja energilise kutsikaga. Meeles peaks pidama -vaatamata sellele, et kőik ümbrus on positiivne, on karjajuht kőige toredam.


Kuidas kujuneb välja koera iseloom?


Iseloomul on geneetiline taust, mh ema käitumine, samuti tőule tüüpilised iseloomuomadused. Suurt rolli mängib noorena läbi elatud kogemused ja sotsialiseerumine - peremehe hoiakud, peremehe antud kogemused, kontaktid inimeste ja teiste koertega, loovutusvanus jne. Et koer käituks tasakaalukalt ja enesekindlalt, peab ta positiivseid kogemusi saama ümbruskonnast, vőőrastelt koertelt ja inimestelt. Koera vőib vőrrelda 1 aastase lapsega. Koera iseloomu mőjutavad omadused on sotsiaalsus, koostöövalmidus ja dominants. Koeral peaks alati olema karjajuht ning ta peaks teadma oma positsiooni karjas.

Miks peaks oskama "koerte keelt"?

Selleks et oma koera käitumist mőista! On oluline tunda rahustavaid signaale, nende signaalide tundmisega vőib ära hoida stressisituatsioone, agressiooni, hirmu jne. Ka koera koolitamine on lihtsam, sest mőistame, kui koer tunneb end ebakindlalt, ei saa käsklusest aru jne.

Miks peab käituma nagu karjajuht ja kes on karjajuht?

Mida selgem on koera positsioon karjas ehk perekonnas, seda kergem ja stressivabam on tema elu. Karjal on 1 juht, see on inimene, kes tegeleb koera koolitamisega jne. Ülejäänud pere on loomulikult koerast kőrgemal positsioonil. Tuleks mőista, et koer ei ole inimene ja koer peab saama elada kui koer. Koeral on instinktid, vaistud, tőuomadused jne, mida ta peab saama kasutada. Ühesőnaga, ära vőta endale koera, kes ei saa kasutada oma loomupäraseid oskusi. Koerad armastavad rutiini.

Kas kutsikat peaks alistama st maha suruma?

Ei peaks, füüsiline sekkumine ei ole kutsika őpetamine. Pidev alistamine ei ole kutsika psüühilise arengu jaoks hea.

Mis on sundimine?

Sundimise kaudu lőpetatakse koera ebasoovitatav käitumine (passiivne sundimine) vői suunatakse koer őigele käitumisele (aktiviseeriv sundimine). Koera on vőimalik sundida vaid siis, kui oleme tema jaoks karjajuht, tunneme koerte keelt ja oskame sundi őigesti ajastada. Sundimine peab olema individuaalne, tuleb arvestada koera iseloomu ja käitumisomadusi. Näide: Koeraga harjutatakse kőrvalkőndi ja koer jääb koolitajast paar sammu tahapoole. Aktiviseeriv sundimine -koera korrigeeritakse kaelarihma kaudu, kui koer järgneb, siis kiidetakse ja premeeritakse. Aktiviseeriva sundimise eesmärgiks on suunata koer tegutsemisele. Passiivse sundimisega lőpetatakse mingi tegevus, näiteks kui koeral on komme autosid taga ajada, siis lavastatakse antud situatsioon ja katkestatakse koera vale tegevus andes alternatiivse käskluse. Passiivset sundimist kasutatakse harva ja seda peab tegema kogenud koolitaja.

Distsipliin ja rangus vői pehme koolitus, kumb on siis ikkagi parem ja mőjusam?

Selge see, et koolitaja käsklused peavad kőlama enesekindlalt, kuid see ei tähenda, et neid peab karjuma. Kui koerta peale karjuda, tőlgendab ta seda ebakindlusena. Valest käitumisest saab lahti vaid siis, kui on vőimalik őige käitumise eest kiita, karistamine aitab hetkeks, kuid see ei ole ju eesmärk. Erandiks on nn karistamine, mis mőjub shokina. Koera käitumist tuleb kinnistada, tuleb meeles pidada, et koer pürgib alati tema jaoks positiivse eesmärgi poole, see on osa tema käitumisest. Kinnistamine vőib olla positiivne vői negatiivne ehk siis häälega kiitmine vői häälega karistamine/keelamine. Koer, kes töötab mängu vői maiuse nimel töötab teistmoodi kui koer, kes töötab vältimaks karistust.

Negatiivse kinnistamise meetod - tähendab seda, et koera karistatakse iga vale käitumise eest, ka argielus. Nőuab pidevat järjekindlust ning tähelepanelikkust. Negatiivse kinnistamise meetodi puhul ei saa kasutada juhuslikku premeerimist. Koer töötab selle nimel, et vältida karistust, mitte selle nimel, et saada premeeritud. Miinuspoolteks on koera passiivsus, ta ei julge karistuse kartuses omaalgatuslikult käituda, tal puudub enesekindlus, kriitilistes olukordades vőib pőgeneda, pidev karistuse kartus tekitab stressi ja nn stressihaigusi. Väga väheste koerte närvisüsteem peab sellisele meetodile vastu.

Positiivse kinnistamise meetod - koer saab preemia vaid siis, kui käitub täpselt őigesti. Koer töötab kiituse vői preemia nimel. Hiljem premeeritakse koera juhuslikult, tőstetakse nőudmisi, st koer töötab pikemat aega, enne kui saab preemia. Miinuspooli praktiliselt ei ole, koolitaja ülesandeks on säilitada koera tahtmine premeeritud saada ning oluline on ajastada premeerimine ja kiitus őigesti.

Tihti kiputakse kasutama mőlemat meetodit korraga, sellisel juhul tuleb olla äärmiselt tähelepanelik - kui kasutatakse liiga palju karistamist, väheneb ka premeerimise efektiivsus. Tagajärjeks vőib olla see, et koer ei tööta enam preemia nimel vaid karistuse vältimiseks. Üldiselt tänapäeval kasutatakse passiivset kinnistamismeetodit harva.

Märksõnad:

Tagasi