Kanaari podenco
Oma kodumaal, Kanaari saartel, tuntakse teda Podenco Canario nime all. Ta on laialt levinud kõigil saartel, eriti aga suurimatel: Gran Canaria ja Teneriffe. Podenco Canario on Vana-Egiptuse päritoluga koer, kes sattus Kanaaridele ilmselt foiniiklaste, kreeklaste, kartaagolaste ning tõenäoliselt ka egiptlaste endi vahendusel.

See on üks kõige vanematest veel eksisteerivatest koeratõugudest, kelle jälgi (jooniseid, kujukesi, reljeefe) leidub arvukalt nii vaaraode hauakambrites kui ka Louvre’s ja Briti Muuseumis.

Tõug on umbes 7000 aastat vana. Väljaspool oma kodumaad on nad haruldased.

Kanaari podencot kasutatakse küülikujahil ja oma silmatorkavalt teraste nina, silmade ning kõrvade tõttu sobib ta suurepäraselt töötama vahelduvates maastikuoludes.

Ta ei kannata ülemäärase kuumuse käes ning on jahi pidamiseks töövõimeline hommikuhämarusest kuni öö saabumiseni.

Tänu oma haistmismeelele ja kuulmisvõimele suudab ta küülikuid välja otsida nii looduslike urgude sügavusest, avamaastikule jäänud kivimüüride lõhedest, vulkaanilise päritoluga karmi pinnase pragudest kui ka kivikangrutest.

Oma ebatavalise vastupidavuse tõttu on Podenco Canario jahikasutuses kaheldamatult selliste omadustega, mis lasid tal püsida üle aastasadade asendamatu abilisena.

Ta on esmajoones jäljekoer, kes haistes ja ilma haukumata saaki jälitab. Ta sobib ka kombineeritud jahiks tuhkrutega, mis on saartel lubatud jahipidamise viis. Loomulikul jahipidamisel haarab ta küüliku lõugade vahele.

Kanaari podenco on iseloomult elavad, energilised, väga tööhimulised ja aktiivsed. Nad on väga vähenőudlikud koerad.

Nad on uudishimulikud ja mänguhimulised. Oma perekonnale on nad truud, vőőraste suhtes reserveeritud. Nad on intelligentsed ja kergesti koolitatavad. Vajavad palju liikumist ja sobivad aktiivsele inimesele.

Kanaari podenco on keskmist kasvu 53-64 cm, kaal 16-22 kg. Karvkate on tihe, lühike, sile värvuselt punakasoranž vői kuldne.

Tõustandard

PÄRITOLU: : Hispaania.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.7.Algupärased jahikoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE :
Ta kuulub keskmisekasvuliste koerte hulka. Ta on pikliku kehaehitusega, sale, kerge konstitutsiooniga ja äärmiselt vastupidav. Luuline toestik on hästi arenenud. Igasuguse nahaaluse rasvkoe puudumine tingib selle, et roidekorvi, lülisamba ja puusaluude reljeef on hästi märgatav. Lihastik on kõrgtasemel välja arenenud ja kuiv. Lihaste kokkutõmbed on läbi naha nähtavad.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kõrgusest mõnevõrra pikem. Kuigi rind on hästi arenenud, ei ulatu see siiski küünarnukkide kõrguseni. Koonuosa on veidi pikem koljuosast.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Julge, närviline, rahutu, tuline ja liikuv, lugupidamist sisendav, kuid mingil juhul mitte agressiivne. Oma
isandale tingimusteta andunud, sooritab vääramatult ja ilma väsimuse märke ilmutamata karmimatki päevatööd.

PEA :
Piklik, keeglikurika kujuline, kerega hästi sobivas proportsioonis, keskmiselt 21 - 22 cm pikkune. Kolju-osa ja koonuselja jooned kulgevad paralleelselt.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Pikem kui laius, lame, esiletuleva kuklakühmuga.
Üleminek laubalt koonule : Vaevumärgatav.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Lai, lihakarva, värvilt karvakttest veidi tugevama tooniga, ninasõõrmed on mõõdukalt avatud.
Koon : Lai ja esitelulev, keeglikurika kujuline, lihakarva, rohkem või vähem tumeduselt karvkatte värvusele vastav.
Mokad : Õhukesed ja tihedad, värvilt samasugused ninapeegliga.
Lõuad / Hambad : Kääritaoline hambumus, perfektselt sulguv ja hästi arenenud.
Silmad : Väikesed, viltuse asetusega, mandlikujulised.
Karvakatte värvusele vastavalt heledamat või tumedamat merevaigukarva. Intelligentses pilgus kiirgub väärikus.
Kõrvad : Üsna suured, tähelepanelikkuse korral ettepoole suunatud ja veidi laiali hoiduvad; rahulikus olekus laskuvad kõrvad taha; kõrvad on tüvest laiad ja tipu suunas teravnevad.

KAEL :
Lihaseline, sirge, kaetud sileda, ilma kaelalotita nahaga, nõtke ja ümar.

KERE :
Selg : Tugev hästi lihaseline, võidujooksuks ja jahiks sobiv.
Nimme (lanne) : Piklik.

Laudjas : Puusaluud on hästi tugevad, eriti silmatorkavad
on need lahjadel koertel ja jahisessoonil.
Rindkere : Rinnakuluu ei ole esiletungiv. Rinnakorv on hästi arenenud kuid ei ulatu sellest hoolimata
küünarnukkide kõrguseni. Roided on ovaalsed. Rinna ümbermõõt jääb 5 kuni 8 cm väiksemaks turjakõrgusest.
Alajoon ja kõht : Ülestõmmatud, kuid mitte niipalju, kui galgol. Tühimikud on hästi markeeritud.

SABA :
Suhteliselt madala asetusega, laudja pikendusena. Ümara kujuga ja ulatub veidi allapoole kannaliigeseid. Sabahoid on rippuv või sirbikujuline. Terava tipuga ja sageli otsast valge. Mitte kunagi rõngasse keerduv. Ka liikumisel ei tohi saba liiga kõrgele tõusta.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Absoluutselt püstise seisuga, sirged ja paralleelsed.
Luustik on sale, kuid tugev. Kassikäpad, tavaliselt veidi väljapoole pööratud. Käpapadjandid on tugevad,
ovaalsed.
Nurgad : õlaliigese nurk ca. 110° küünarliigese nurk ca. 140°.

TAGAJÄSEMED :
Püstised ja sirged, tugevad, hästi lihaselised.
Kannaliigesed on üsna kõrgel (vähemalt 18 cm maast).
Kassikäpad, täiesti otse ettepoole suunatud; käpapadjandid on tugevad, ovaalsed. Ilma lisavarvasteta.
Nurgad : puusa-reieliigese nurk ca. 110° põlveliigese nurk ca. 120° kannaliigese nurk ca. 130°

LIIKUMINE :
Pika ulatusega, innukas ja hästi kerge traav.

NAHK :
Tihkelt ja voltideta kerele liibuv.

KARVKATE:
KARV :
Sile, lühike ja tihe.

VÄRVUS :
Eelistatult punane valgega, kusjuures punane võib ulatuda oranžist kuni tumepunaseni (mahagon). Kõik
kombinatsioonid nende kahe värviga.

SUURUS :
Turjakõrgus : isased : 55 kuni 64 cm, emased : 53 kuni 60 cm.

Turjakõrgus võib varieeruda vastava piirkonna maastiku omadustest sõltuvalt, kus koer elab ja jahti peab.
Kõrvalekalded kuni 2 cm ulatuses üle maksimaalsuuruse või alla minimaalsuuruse on lubatud niikaua, kuni koer jääb oma tõu põhitüübile vastavaks.

Kasutajate viimased tegevused

2 nädalat tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
4 nädalat tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
1 kuu tagasi
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Vabariikliku Koertekasvatajate Klubi juhataja Katrin Lahi annab soovitusi, mida peaks tähele panema koera ostmise juures. Koerte iseloomud võivad olla...
  Küsimus: Tere.Mul on kodus 3-aastane isane koer.Käin temaga aktiivselt näitustel, trennis, teiste koertega kokkusaamiselt ja muudel neljakäpaliste...
Juba 17. sajandil oli Euroopas must-valgeid ja kőrgejalgseid koeri, keda kutsuti "koer Newfoundlandist". Nendest koertest arenes 18. sajandil välja kaks...
Küsimus: TereMinul on mure 1,8 aastase taksiga. Ta oli väiksena väga sõbralik ja tahtis kõigi inimeste ja loomadega lihtsalt suhelda, neid tervitada,...