Kőige tähtsam ja olulisem sőna, iga koer peaks teadma, mida tähendab “ei”! Sellega saaks palju ebameeldivaid őnnetusi ära hoida! “Ei” on koerale hoiatussignaal. “Ei” peab koera jaoks tähendama seda, et “lőpeta oma tegevus, mida iganes teed ja vaata siia!”
“Ei” peab koera jaoks tähendama, et antud tegevus ei ole talle turvaline ja kui ta seda kohe ei lőpeta, järgneb midagi väga ebameeldivat. Üks aga! Meeles tuleb pidada seda, et sőna “EI” tuleks siiski kasutada nii harva kui vőimalik, et ta säilitaks oma effektiivsuse. Ei tasu kasutada liitsőnu nt ei-hüppa, ei-tiri jms, on parem kasutada lihtsalt sőna “Ei”.
“EI” EI OLE KARISTUS, vaid tegevuselt ära suunamine st. koer lőpetab antud tegevuse ja talle antakse uus käsklus vői vőimalus teha midagi pőnevamat. Koerale antakse vőimalus käituda “őigesti” ja kiidetakse selle eest ohtralt. Kőige lihtsam on seda muidugi őpetada kutsikale. Näide: kutsikas teeb midagi keelatut, oletame, et sööb lillepotist mulda – ütleme talle resoluutse, etteheitva hääletooniga “EI”(mitte karjuda, koeral on hea kuulmine!), loomulikult nüüd kutsikas katkestab oma tegevuse ja vaatab meile üllatunult otsa – samal murdosasekundil kui ta oma tegevuse katkestas, kiidame teda ohtralt, anname maiust vői meelitame teda mängima.
Ta őpib väga ruttu, et kuuldes “Ei” ja katkestades oma tegevuse, juhtub midagi pőnevat ja huvitavamat.Koeralt ei saa kunagi nőuda ühegi käskluse täitmist, kui talle ei ole seda selgeks őpetatud! Mida aga teha täiskasvanud koeraga? Oleneb sellest, kas oled talle käsklust “Ei” őpetanud, kui ei ole, siis őpetad nagu kutsikale. Aga kui ta lihtsalt ei kuula?
Siis vőib abiks olla järgnev harjutus: Algul sooritatakse harjutus kodus, rahulikus ümbruskonnas, hiljem järk järgult siirdutakse raskematesse kohtadesse. Pőrandale asetatakse maiuspala, koer vőetakse rihma otsa ja lähenetakse koos “ahvatlusele” ja kui koera koon on u 20-30 cm kaugusel maiupalast, öeldakse kőva selge häälega “Ei”, kui koer pöörab pead, vői läheb maiusest mööda, kiidetakse teda ohtralt őige tegevuse eest, vőib ka anda maiust (sellisel juhul peaks see olema parem, kui maasolev). Kui ta ignoreerib ja vőtab maiuse, siis vőetakse tal maius suust, kükitatakse tema ette ja noomitakse teda. MITTE MINGIL JUHUL EI TIRITA RIHMAST teda maiusest eemale, koera ei őpetata ju kuuletuma rihmale....
Treenime edasi - nüüd teades et koer ei kuuletu, vőtame abiks kas veepritsi (seal vőib olla tavaline vesi vői sidruni vői äädikaga “maitsestatud”) vői plekkpurgikese, kuhu sisse on pandud kivikesed, kuivatatud herned vms “kolisev” materjal. Läheneme jälle maiusele, ja kui koera koon on 20-30 cm kaugusel, karjatame “Ei” ja pritsime koera veega vői viskame ta kintsu pihta purgikese. NB! Kui on tegu sidruni- vői äädikaveega, ei tohi seda loomulikult koerale silma pritsida, vaid nii et see sautks talle suhu! Ja purgiga viskamine ei tohi talle valu tekitada! Muidugi ei tohi koer märgata, et meie teda viskasime, “karistus” tuli lihtsalt KUSKILT. Nüüd katkestab ta kindlasti oma tegevuse, oluline on teda KOHE őige käitumise eest ohtralt kiita, et ta saaks aru mida me temalt ootame. Nüüd on vaja kannatlikkust ja järjepidevus, korrata tuleb seda harjutust nii kaua, kuni koer lausa väldib maiuse poole vaatamist. Kui see nii on, siis palju őnne, koer saab aru, mida tähendab “Ei”!
Ja veel, mitte kunagi ei kasutata käsklust “Ei” koos koera nimega, nimi peab koerale tähendama midagi positiivset ja meeldivat.
Tagasi