Kuidas tuli TKennel Tseepo - tiibeti mastifideie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene"?

Meie peres on koerad olnud kogu aeg.Lapsepõlvest mäletan, et esimene koer oli taks, kes saatis mind käru kõrval kui olin alles väikelaps. Hiljem on kogu aeg minu kõrval olnud sõber koer.

Päris koerainimene sai minust siis kui hakkasin oma abikaasaga koos elama, kuna tema oli aktiivselt tegelenud koeraspordiga, siis nakatas ta ka mind.

Alustasime näitustel käimist oma saksa lambakoeraga, kuid temaga juhtus kahjuks kurb õnnetus. Hakkasime otsima uut koera, valiku piirid olid kindlad - ta peab olema suurt kasvu, pikema karvaga, rahulik ja suure südamega. Nii jõudsime Tiibeti mastifini ja oleme oma valikuga väga rahul. Hetkel peame ennast täiega koerainimeseks, käime hästi palju nätustel ja suhtleme oma tõu kasvatajega üle maailma.

Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?

Mõte alustada aretusega tuli sellest, et otsustasime oma emasele koerale pesakonna planeerida, et sealt jätta oma kutsikas ja nii ta läks.

Kuidas sündis Teie kenneli nimi?

Kenneli nime valisime kaua , kindlasti pidi see olema seotus Tiibetiga ja nii sai valitud kenneli nimeks Tseepo mis tiibeti keeles tähendab kaunist. Tiibeti mastifid on ju kaunid.

Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?

Aretuses on kindlasti hästi oluline jälgida koerte tervist ja iseloomuomadusi. Kindlasti soovivad kõik aretada ülihäid koeri, kuid kindlasti tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tervisele. Ei kiida heaks lähisuguls paaritusi ja lonkavate koerte aretamist.

Hästi oluline on tuua juurde pidevalt uusi liine. Meie kenneli koerad on väga erinevate liinidega pärit nii Indiast, Itaaliast, Slovakkiast jm.

Tähelepanu peaks pöörama ka koerte iseloomule, et mitte panna kokku väga dominantseid koeri, sest ka iseloom on päritav.

Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama  täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?

Tiibeti mastifid on valvekoerad ja neid kasutatakse valve koertena ja lihtsalt pere sõbrana. Iseloom on väga varieeruv, võivad olla dominatsed või sõbralikud. Tiibeti mastif hoiab oma peret väga, suured sõbrad lastega, võõraste suhtes on umbusklikud. Sobib elama koos teiste loomadega ja teiste oma tõu esindajatega, võib ka üksi elada.

Tervis on neil hea. Koolitada kindlasti neid peab, kuid nad on veidi jonnakad ja ei kipu kiiresti käske täitma. Kindlasti peaks neid
sotsialiseerima.

Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.

Tiibeti mastifid on hetkel populaaresed, mis kindasti ei tule kasuks tõule.  Igal aastal sünnib kahjuks ka pesakondi, kelle vanemad ei ole parimad aretuskoerad ja sünnib ka juba palju segaverelisi pesakondi.

Kindlasti avaldab see mõjub ka tõu mainele. Tervislik seisund on hetkel hea, loodan, et suudame seda head taset säilitada, siinkohal tahaksin osutada kasvatajate südametunnistusele.

Kutsika soovijatele aga meenutaks, et paberita kutsikad ei ole kindlasti Tiibeti mastifid.

Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?

Oleme suured näitusefännid. Meie pikim ja kaugeim näitusereis oli paar aastat tagasi Sloveenia ja sealt edasi Itaaliasse klubi erinäitusele. Oleme käinud näitustel ka Rumeenias, Ungaris.

Õnnelikeim hetk oli kindlasti Ungaris Euroopa Võitja näitusel, kui meie emane koer Manibhadra võitis (emaseid koeri oli kokku 43 koera) Euroopa võitja tiitli, eelmisel päeval valiti ta klubi näitusel tõu parimaks koeraks. Teine emane, kes meil kaasas oli jäi emaste avaklassis teisele kohale.

Õnnelikemad hetked kasvatajale on kindlasti siis kui oma kenneli kasvandik on edukas näitusel ja kui kasvandike omanikud on rahul oma koeraga.

Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?

Jah, mitmed kasvandikud elavad väljaspool Eestit, nii Soomed, Slovakkias, Poolas, kuid meelsamini jätan kasvandikud Eestisse, siis näeb neid tihedamini.

Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?

Kindlasti mõistan hukka seda kui oma koera eest ei hoolitseta. Kui võtame endale koera, siis ka kohustuse tema eest hoolitseda. Kindlasti peavad koerad olema jalutades rihma otsas ja iga koeraomanik peab vastutama oma koera tegude eest.

Postiivne on kindlasti see, et hakatakse ka rohkem tähelepanu pöörama koerte vajadustele - jalutamis aiad, ujumiskohad.

Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?

Koerapidamise kultuur hakkab alles tekkima. Kindlasti läheb ka inimeste suhtumine paremaks.
Soovid koer.ee lugejatele ? Kindlasti armastage oma koera ja hoolige oma koerast, sest tema on alati ustav oma peremehele.

Küsimustele vastas Krista Pebsen, kennel Tseepo


Tagasi
Nike Sb Dunk Air Jordan 1 newfashionstorm Nike Sb Dunk xml news