King Charles spanjelKing Charles spanieli őige päritolu on kadunud aegade hämarusse. Esimesed kirjalikud ülestähendused sellest tőust pärinevad Inglismaalt aastast 1570, mil ta oma pikema nina tőttu nägi veidi teistsugune välja. Suurt populaarsust kogus tőug aastatel 1625 - 1685, kahe Charles`i valitsemisaegadel.

Kui varem kutsuti tőugu Inglise kääbusspanjeliks, siis Charles II andis armastatud tőule oma nime. Kui Charlesi vend, kuningas James II 1613 Šotimaa rannikul oma laevaga merehätta sattus, andis ta meeskonnale käsu:" Esiteks päästa koerad," ning jätkas pärast lühikest pausi, "ja kolonel Churchill!".

Kuningas Charles andis välja ka kuningliku teadaande, millega käskis tagada kőikidele kääbusspanjelitele sissepääs kőikjale Inglise Kuningriigis - kauplustesse, kohvikutesse, kőrtsidesse, kontoritesse, parkidesse, jne. See teadaanne on jőus tänapäevani! Kääbusspanjelit ristati mopsiga, Jaapani chinniga ja buldogiga, mille tulemuseks sai kääbusspanjel őunataolise pea ja lameda nina.

Teine Maailmasőda mőjus laastavalt ka King Charles spanielile. Tőug on säilinud tänase päevani ainult tänu kahele-kolmele entusiastile, kes järjekindlalt tegelesid tőuaretusega ja hoolitsesid selle eest, et Inglise kuninglik tőug säilitaks oma omapära ja tőu iseärasused. Tänapäeval peitub nimetuse "Inglise kääbusspanjel" taga kaks iseseisvat tőugu - pikema ninaga, lamedama peaga ja veidi suurem Cavalier King Charles spaniel ja väiksem, kuplikujulise peaga nösunina King Charles spaniel.

King Charles spanielid on elurőőmsad, vehkides igal vőimatul ja vőimalikul ajal meeletult oma vahva sabaga, nagu sooviks kőigest hingest őhku tőusta, őrnahingelised, saades suurepäraselt aru perenaise meeleseisundist, pealekauba lőpuni truud oma perenaisele- need omadused on vőlunud aristokraatseid őukonnadaame läbi ajaloo. King Charles spanielid on niinimetatud "ühe inimese koer", nad kiinduvad perenaisesse vői peremehesse ja ei tőtta sugugi armastama igat ettejuhtuvat. Teisi pereliikmeid ta lihtsalt aktsepteerib.

King Charles spanieli eksklusiivne armastus on kogemus omaette. Ta üritab lőbusaid klounitrikke, kui märkab, et perenaisel on halb tuju ja on nurruvalt rahulolev, kui kőik on korras ja tal lubatakse perenaise süles mőnusalt pikutada. See on enesestmőistetavalt tema aristokraatse siniverelise kőrgeaususe privaatne privileeg.

Tekst:Rita Valdna-Pruel, Kennel Ribessita

Märksõnad:

Tagasi