Kishu

Kishu, jaapanipäraselt Shika Inu, pärineb Jaapani iidsetest keskmisekasvulistest koeratõugudest ja ta on kohanenud Kishu (Wakayama ja Mie prefektuurid) mägioludega.

Selle koera algupärane karvavärvus oli sageli silmatorkav, nagu punane, seesam või tiigerjas.

Alates 1934. aastast said selles tõus lubatavateks ainult ühevärvilised, tähelepandavad värvimärgised kadusid aastaks 1945 ning seejärel pole neid enam esinenud. Valge värvus on tõus läbiv.

Need koerad on kohanenud jahipidamiseks mitte ainult metssigadele, vaid ka teistele, nagu hirved. Tõug sai nime piirkonna järgi, kus ta aretati. Ta on tunnistatud “loodusmälestiseks” aastal 1934.

Kishu on vaikneja rahulik, julge, töökas, enesekindel ja ustav. Tal on hästi arenenud valveinstinktid. Oma perekonda ta hoiab, ka laste ja teiste koertega saab ta hästi läbi. Vőőraste suhtes on ta ükskőikne.

Kishu on keskmist kasvu, turjakőrgusega 43-55 cm, kaal 20-25 kg. Karvkate on keskmise pikkusega, sirge, aluskarvaga ja tihe, ilmastikukindel, värvuselt valge, brindle, punane vői seesamivärvi märkidega vői ilma.

Tõustandard

PÄRITOLU: Jaapan

KASUTUS: Jahikoer, seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.5
Aasia spitsid ja sugulastõud
Töökatseteta

ÜLDMULJE:
Keskmise kasvuga koer, hästi proportsionaalne ja hästiarenenud lihastikuga. Koeral on püstised kõrvad ja rõngas või sirbikujuline saba. Kehaehitus on jõuline, tugeva luustikuga ja kompaktne.

OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrguse suhe kerepikkusega on 10 : 11.

KÄITUMINE JA ISELOOM :
Märkimisväärselt vastupidav, silmapaistvalt üllas, väärikas ja lapselikult tundlik koer. Temperamendilt on ustav, sõnakuulelik ja väga erk.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai laup.
Üleminek laubalt koonule : Üsna järsk, kerge otsmikuvaoga.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must, valgetel võimalik ka lihavärv. Ninaselg sirge.
Koon : Üsna tüse, kiilukujuline ja koonusjas.
Mokad : Tihked.
Lõuad/hambad : Tugevad, kääritaolise hambumusega.
Põsed : Suhteliselt hästi arenenud.
Silmad : Suhteliselt väikesed, peaaegu kolmnurksed, hästi laia asetusega ja tumepruuni värvi.
Kõrvad : Väikesed, kolmnurksed, veidi ettepoole kaldus ja kindlalt püsti.
KAEL:
Jäme ja lihaseline.

KERE:
Turi : Kõrge.
Selg : Sirge ja tugev.
Nimme (lanne) : Lai ja lihaseline.
Rindkere : Sügav, mõõdukalt kaardunud roided.
Kõht: Tugevalt tõusev.

SABA:
Kõrge asetusega, jäme, rõngana või sirbikujuliselt selja kohale keerduv, sirgeks tõmmates peaks sabatipp ulatuma kannani.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Labaluud : Mõõdukalt kaldus ja hästi lihastega kaetud.
Õlaliiges on mõõduka nurgaga.
Küünarnukid : Liibuvad tihedalt kerele.
Esijalad : Sirged.
Kämblad : Kergelt kaldus.

TAGAJÄSEMED :
Reied : Pikad.
Sääred : Lühikesed.
Pöiad : Sitked ja tugevad.
Käpad : Varbad on hästi kumerad ja tihedalt suletud.
Padjandid on tihked ja elastsed. Küüned on tugevad ja võimalikult tumedat värvi.

LIIKUMINE:
Kerge ja vetruv.

KARVKATE:
KARV : Kattekarv on karm ja sirge, alusvill on pehme ja tihe. Põskedel ja sabas on karv üsna pikk.

VÄRVUS : Valge, punane ja seesam (hirvepunane karv mustade tippudega).

SUURUS:
Turjakõrgus : Isased 52 cm
Emased 46 cm
Lubatud on kõikumine ± 3 cm