Koer ei lase hambaid vaadata.
Ka inimesel on ebameeldiv, kui hambaarst talle midagi suhu topib, onju? See on intiimne tsoon nagu inimesele, nii ka koerale. Selleks, et koer lubaks oma hambaid vaadata, tuleb teda sellega harjutada. Kőigepealt tuleb hammaste näitamisest teha koera jaoks meeldiv kogemus. Kui tegu on juba vanema koeraga, siis alguses őpetatakse ta hambaid näitama oma pereliikmetele, hiljem juba vőőrastele. Oluline on muidugi ka teada, kas koer üldisemas mőttes on käeliste kontaktidega harjunud vői on ka selles osas ebakindel. Harjutatakse jälle tasapisi ja järk järgult, kőigepealt pakutakse koerale maiust ja silitatakse tema suud, siis hakatakse kergitama natukene igemeid jne.jne. Tasa ja targu!
Järgmine samm on see, et samal ajal seisab sinu kőrval koera jaoks vőőras inimene, kui see teda enam ei häiri, pakub see inimene talle maiust, puudutades ta suud, järgmisel korral paneb sekundiks oma sőrmed koerale suhu ja samamoodi tasapisi jätkatakse edasi. Mitte kunagi ei tohi koera sundida paigal olema ja vägisi hambaid näitama! Kutsikaid harjutatakse juba varakult igasuguste hooldustega. Järjepidev harjutamine viib tulemusteni.
Koer ei luba endal küüsi lőigata.
Kőikide koera hoolduse toimingutega tuleks juba kutsikat harjutada. Samuti küüntelőikamist, me ei lőika muidugi iga päev küüsi, kuid me vőiksime seda imiteerida. Siis koer harjub ja őpib, et sellised protseduurid ei olegi tegelikult ebameeldivad. Küünte lőikamine ei ole koerte jaoks valus (loomulikult sellisel juhul, kui veresoonde ei lőigata), küll aga ebamugav, sest koer peab pikka aega kindlas asendis püsima.
Tuleb mőtelda, mda koer kardab? Kui koer läheb ärevaks juba küünetangide nägemisest, tuleb talle need tangid “meeldivaks” teha. Vőtame küünetangid, laseme koeral neid nuusutada ja samal ajal anname talle maiust. Kui koer tangide nägemise peale rahuneb, siis paneme tangid ära. Järgmised korrad toimime sama moodi, niikaua, kuni koer küünetangidele enam ei reageeri. Siis vőtame näiteks koera ühe käpa endale pihku ja küünetange hoiame teises käes, järgmine samm on tangidega küüne puudutamine, siis edasi ühe küüne lőikamine, siis ühe käpa küünte lőikamine jne. Peale igat őnnestunut harjutust anname koerale maiust. Üldiselt on lihtsam koertel küüsi lőigata, kui nad on väsinud.
Aga, on üks aga – kas koer kardab küünte lőikamist vői koer EI LUBA küüsi lőigata?! Viimasel juhul tuleb kindlasti teha karjajuhi positsiooni tugevdamise harjutusi!
Tagasi
