Koer ja laps – kuidas vältida hammustamistVäidetavalt on lapsena saanud koera käest hammustada pooled inimesed ja enamasti oli hammustajaks lapsele tuttav koer. Lemmikloomad on peres ja lastele väga olulised. Nad mõjutavad lapse sotsiaal-emotsionaalset ja kognitiivset arengut ning on leitud, et loomad avaldavad palju positiivset mõju ka käitumisprobleemide ja autistlike tunnustega lastele. Paljud lapsed saavad abi loomateraapiast, veetes aega näiteks hobuste või koertega.

Aga... Igal aastal saab Eestis loomade käest hammustada üle 2000 inimese. Alates 2003. aastast, kui registreeriti 4436 hammustusjuhtu, on loomahammustuste arv tasapisi vähenenud, kukkudes eelmisel aastal isegi 1771 juhuni aastas. Selle aasta esimese nelja kuuga on loomahammustuste tõttu arstiabi otsinud 409 inimest. Kuude lõikes täheldatakse loomahammustuste arvu sagenemist just kevad- ja suvekuudel. Enim hammustada saanud on nooremad kui 14 aastat.

Need on aga ainult registreeritud juhtumid ja suure tõenäosusega jäämäe tipp, sest väga paljud kergemate hammustustega inimesed ei tule arstiabi otsima. Väidetavalt on lapsena saanud koera käest hammustada pooled inimesed ja enamasti oli hammustajaks lapsele tuttav loom (pere enda või tuttavate koer). Miks nii?

Laps näeb urinas naeratust

Uuringutes on leitud, et juhtudel, mis lõppevad hammustamisega, on lapsed need, kes alustavad koeraga suhtlemist. Samuti on nad olnud vanemate järelevalveta. Enamasti hammustavad koerad lapsi siis, kui neid tiritakse sabast, karvadest või käppadest. Teised viisid, mis lapse hammustamiseni viivad, on looma pihta asjade loopimine, looma löömine, ähvardamine, selga ronimine ja eest ära jooksmine.

Teadlased on kindlaks teinud, et väikelapsed ei suuda lugeda koera kehakeelt ega mõista tema hoiatavaid märguandeid. Nad jälgivad looma nägu ja urisedes hambaid paljastav koer tundub neile hoopis naeratavat. Kui laps veel läheneb, on tagajärjeks looma rünnak.

Sageli esinevad koerahammustused lastel pea ja kaela piirkonnas, mis on väga eluohtlik, ja kahjuks ei ole harvad juhud, kus selline rünnak on lõppenud lapse surmaga. Aga ka õnnelikumalt lõppenud loomarünnak võib põhjustada lapsele psüühilise trauma, mida nimetatakse posttraumaatiliseks stressiks. Sageli jätab selline rünnak jälje ka täiskasvanud inimesele, põhjustades ebakindlust ja hirmu.

Kogu maailmas on pandud loomahammustuste vältimisele väga suurt rõhku. Välja on töötatud nimekirjad „hammustavatest” tõugudest ja nende omamine on osas riikides keelatud, lapsi hammustanud loomad pannakse magama, avalikus ruumis liikuvad koerad peavad olema rihma otsas jne. Kõik see on aga suunatud koerte vastu ja tegelikus elus ei anna head tulemust, sest sageli on hammustajaks pere enda loom.

Sinikoera mäng õpetab

Uuringud on näidanud, et ligikaudu 70% lastest ei ole kunagi saanud õpetust, kuidas loomaga käituda. Nüüd on hakatud üha enam pöörama tähelepanu laste ja lastevanemate harimisele, kuid ometi on sellist infot Eestis saada häbematult vähe.

Eesti terviseedenduse ühing on 2009. aastal välja andnud õppematerjali pedagoogidele ja lapsevanematele „Lapse turvalisuse aabits: ohud looduses ja käitumine loomadega”, kus selgitatakse hammustuseni viiva käitumise põhjusi ja müüte ning õpetatakse käitumist lahtiselt jooksva koeraga kohtumisel (vigastused.onepagefree.com/?id=10127). Loodetavasti kasutatakse seda lasteaedades ja algkoolides, et anda lastele algteadmisi.

Oluline on, et ka lapsevanemad oskaksid aimata ohte, mis peituvad koosluse laps ja koer taga, samuti jagada lastele selgitusi ja neid juhendada. Kuna seda on väikelaste puhul lihtsam teha mängulises vormis, kogub kogu maailmas populaarsust Blue Dog’s Trusti valmistatud interaktiivne mäng (www.theblue­dog.org). Seal on näitlikud situatsioonid peres oleva koeraga käitumisest ja olukordi näidatakse koera vaatevinklist.

Lapsed õpivad eelkõige mängu kaudu ja nii kinnistuvad ohutud käitumismallid paremini. Kuna kõige sagedamini saavad hammustada just kahe kuni viie aasta vanused lapsed, siis on lapsevanemate ülesanne neid õpetada ja selgitada, kuidas on ohutu loomaga suhelda. Kannatajaks ei tohiks olla lapsed ega ka koerad.

„Blue Dog” on Euroopa pediaatrite ja veterinaararstide suur koostööprojekt, mille tulemusena on valminud arvutimäng eelkooliealistele lastele ja juhend nende vanematele. Juhendi on Eesti väikeloomaarstide selts tõlkinud eesti keelde ja see on koos mänguga „Sinikoer” saadaval loomakliinikutes ja raamatupoodides.

Aabits ja arvutimäng – seda on küll vähe, aga vähemalt algus on tehtud, et harida koeraomanikest lapsevanemaid ja muidugi ka lapsi ning hoida ära koerte põhjustatud õnnetusi ja nii füüsilisi kui ka hingelisi traumasid. Kui koer hammustab last, pole kunagi süüdi koer ega laps, vaid täiskasvanu!

Autor: Merit Villemson- Kavak, loomaarst

Loe veel:

Ära lase koeral oma last pureda
Koerad ja beebid
Koerad ja lapsed
Laps ja koer
Miks võib koer last hammustada

 

 


Tagasi

Kommenteerida saavad ainult registreerinud kasutajad.