Küsimus:

Tere hommikust!

Kirjutan teile ühe murega, mis on õnneks noorem kui nädal aega, seega loodame sellega kohe algul tegelema hakata. Pikk kiri saab nüüd, aga ehk taustainfo aitab lahenduseni viia.

Võtsime vähem kui nädal aega varjupaigast aastase emase koera. Eelmine koer haigestus 7-aastasena raskelt ning pidime ta kahjuks magama panema. Kuna see koer oli samuti aastasena varjupaigast võetud emane koer ning majas elavate vanavanemate jaoks nagu oma lapsuke, elasid nad koera kaotust raskelt üle ning soovisid üsna kohe uut koera. Neile mõeldes saigi valitud tohutult lähedust armastav ja väga leebe loomuga koer.

Koju jõudes valis koer mind ilmselt esimesel päeval karja juhiks, sest ma olen põhimõtteliselt ainuke, kes saab aru käskude ja keeldude olulisusest ja ei säti elu koera tahtmiste järgi. Kuna ma ise ei ela samas majas, "kleepis" koer end järgmisena mu ema külge, jäämata temast sammugi maha. Kurb on see, et kuts sai tegelikult võetud seltsiks vanavanematele ning on all korrusel nende seltskonnas ainult siis, kui ka ema tööl on (sest ilma inimese läheduseta ta vähemalt hetkel ei lepi).

Nüüd jõuame probleemini. Ilmselt on koeral olnud varasemalt kuri kogemus mõne vana mehega, kes on talle halba teinud, sest algusest peale pelgab ta väga vanaisa. Esialgu mõtlesime, et asi on kohmakas liikumises ja madalas hääles, aga see on midagi sügavamat. Kui vanaisa paigal seisab või istub, läheb koer maiuse või kutsumise peale tema juurde, poeb isegi diivanil kaissu, aga näiteks tema aiast tuppa naastes lausa haugub. Eriti alarmeerib mind fakt, et kuna vanaisa magab maja ülemisel korrusel, kus ema ja tema küljes püsiv koer veedavad enamuse ajast, hakkab koer tigedalt haukuma iga kord, kui vanaisa ülemisele korrusele tuleb. Rünnata ei ole üritanud ja rahuneb, kui vaikselt rääkida, et kõik on korras, saab isegi paar pai kätte.

Oma peaga mõtlesin variandile, et ehk peab koer ülemist korrust n-ö enda omaks ja kaitseb territooriumi. Palusin emal proovida minna õhtul vanaisaga koos trepist üles ning lasta koera premeerida, kui ta haukumise jätab - eilne esmakordne katse oli üsna edukas, oli paar korda köhatanud, aga mitte enam minut aega järjest. Kas on reaalne, et kui nad seda meetodit kordavad, saab koer aru, et vanaisa on üles korrusele n-ö aktsepteeritud ja jätab selle kaitsmise?

Millist lähenemist probleemile soovitaksite teie? Kahjuks pean kohe ütlema, et selles majapidamises ei suudeta kohe kindlasti läheneda asjale mingi autoriteedi kehtestamise nurga alt (antud inimestele ei tee eladeski selgeks, et koju tulles tuleks koera 5 min ignoreerida või toidu söömata jätmise korral lihtsalt uut toitu mitte panna, kuniks ära sööb - "mis sa piinad koera, teine ju nii rõõmus" jne). Kardan, et kuna kogu pere on liiga pehme iseloomuga koera üle tõsise autoriteedi saavutamiseks, võib probleem eskaleeruda.
Loodan seega, et on olemas mingid "inimlikumana tunduvad" väikesed võtted, et koera vanaisaga leppima harjutada :)

Suur tänu juba ette,
Sirli

Vastus:

Tere.

Mina arvan, et koer arvab, et tema karjas on ainult naised. Ja peremees on ainult naaber.

Kui naised ülemeeletavad oma koera, edastavad nad kogemata koerale infot, et peremees kodus on koer ise. Ainult peremees võib saada kõik mida tema tahab ja kohe.

Oma perenaise kõrval koeral on turvaline ja mugav ja koer ei taha teda jagada peremehega. Võib olla, et alateadvusel perenaisel ja meeldib et koer üritab"rivistada" peremehe. Koerad tajuvad meid alateadvuse tasemel.

Mina arvan, et parim soovitus on see, et peremees ei tee välja koera haukumisest ja kiidab koera, kui ta lõpetab haukumies. Ja perenaine peaks kohe minema kuskile eemale, kui koer hakkab haukuma peremehe peale. Seda sellepärast, et koer peab saama turvalise tunde oma perenaise poolt.

Oleks parem, kui koer saaks elada esimesel korrusel, kus tal oleks mugav magamiskoht. Veel parem puur või mugav boks.

Alla Petrova