Küsimus:
Tere,Meil on 1 aasta 10 kuune emane Jaapani Akita. Meie peres on 12 aastane tütar, kellel käivad sõbrad külas. Probleem on selles, et kui lapse sõbrad on külas, peame koera kinni panema, kuna tal on kombeks ilma hoiatamata rünnata ja päris kõvasti hammustada. Siiani ei saa aru, miks just lapsi, kui koer peaks ju lastega harjunud olema?
Kunagi käis mu sõbranna (ta on väikest kasvu naine, ehk meenutab last?) meil külas ja aia taga näitas meile oma koera, seejärel tuli aeda meie koeraga mängima. Järgmine kord kohtus mu sõbranna koeraga kuskil kuu hiljem ja siis ta ilma ette hoiatamata ründas ning hammustas sõbrannat. Samas on koer loomult rahulik. Kui külalised on meil ja koer on teises toas kinni, ta ei tee üldse välja, ei haugu ega laamenda toas jne. Nii palju olen tähele pannud, et kui meie külaline on tahtnud koera paitada, siis koer on hoiatanud, et see talle ei meeldi. Samas tahaks nii, et ei peaks koera kinni panema, kui meil on külalised külas.
Meil veel 6 kuune tütar, tema puhul ei ole me lasknud koeraga kokku või siis meie kontrolli all on nad ühes ruumis.
Samas oleme käinud koeraga kutsikate koolitusele. "Siia" käsk on tal selge, küll ainult väga maitsva maiuse peale. Kasutame seda käsku siis, kui tahame teda tuppa saada. Samas on koer loomult suht passiiivne. Mängida viitsime meie rohkem, kui koer: lihtsalt tüdineb ennem ära. Nüüd kevadest on koer 24/7 õues ja tundub, et ta on valmis rohkem meiega koostööd tegema. Kui ennem "siia" käsu peale pidi mitu korda käsku kordama, siis nüüd on ta kohe kohal. Veel oskab käsku "istu", "lama" ja "kõrval".
Olen ka läbi lugenud "Koerakuulaja" raamatu, aga sealt ma oma probleemile ei osanud abi leida.
Ette tänades,
Jaanika
Vastus:
Tere Jaanika,
Kui te lugesite Koerakuulaja raamatut, kas te proovisite seal kirjeldatud meetodit ka kasutada ja kui siis mil viisil?
Lapsed on tihti käitumiselt kaootilised ja ettearvamatud, ma usun, et ei oleks suurt vahet kui külla tuleks mõni emotsionaalsem täiskasvanu.. korrale kutsuks teie truu koer teda samamoodi (kasvust hoolimata). Akita ei ole koer kes reeglina saaks läbi kõigiga ning võtaks kõiki külalisi rõõmuga omaks, ta võib neid küll aktsepteerida, kui talle on väga üheselt selge, kelle kohus on kodus kaitset juhtida ja otsustada. Ta on väga pika ajalooga tõug, mida on kasutatud ajalugu uurides mitmetel erinevatel aladel töökoerana. Truu omadele ning umbusklik võõraste vastu. Õige lähenemisega näitab Akita ka oma tõelist tarkust ning koostööindu ja ta on väga heade valveomadustega tõug- ei tee asjata lärmi, ei ärritu üle, on rahulik kuid vajadusel kiire, konkreetne ja otsekohene oma käitumises.
Kuni kahe aastani kinnistuvad koera jaoks sobivad käitumismallid ning ka tema koht peres, inimestest ja loomadest moodustunud karjas. Haukumine ja laamendamine ei ole tugevale juhile omane (seda kasutavad vaid ebakindlad juhud, kes peavad end tõestama või kes tunnetavad endal liiga suurt kohusekoormat ega suuda seda teisti kontrollida), küll aga tasakaalukus ja rahulik olukorra kontrollimine seal kus vaja ja võimalik.
Miks selline käitumine kergemini just laste puhul väljendub? Selles on suur osa mängida just nende poolt edastatavates signaalides koerale, ositi ka kasvus ning ka lõhnades, faktid mida meie kahjuks muuta ei saa. Ainus mida me peremeestena teha saame on olukorda kontrollida ning tagada oma külaliste turvalisus kas siis ennetades olukorda, nagu te olete teinud koera kinni pannes või tuimestades käitumist enda kohaloleku ning õigete signaalidega (esimese vale signaali peale kohene vastureaktsioon teie, kui juhi poolt). Kindlasti tuleks ka lastele õpetada õiget lähenemist koerale ning austust tema vastu (nii nagu koeralegi).
Ühepoolne õpe (ainult koera mõjutamine) siinkohal kindlasti püsivaid tulemusi ei too, ka meie kõigi (inimeste) käitumine peab olema koera jaoks üheselt arusaadav (vastasel juhul käitub ka koer meie kõigiga erinevalt).
Probleemse käitumise puhul tuleb meil antud juhul mõista esiteks tõu omapära ja seda, et geenidest tulenevat käitumismalli me ei muuda, saame seda vaid suunata endale sobivalt.
Käsklustega toimub meiepoolne koera käitumise kontroll reaalajas, kindlasti osa neist õpetab ka koera rahunema (kui ta enne ei osanud) ning autoriteedi juhendit ootama. Probleemi lahendada soovides tuleb koeras kasvatada aga enesekontrolli, oskust luua õigeid seoseid ning seeläbi ka meie puududes vastu võtta temale arusaadavalt kasulikke, meie poolt eelneva käitumismalliga kinnistatud aktsepteeritud otsuseid.
Siinkohal tuleb tagasi minna koostöö aluste ehk omavahelise austuse ja selgete arusaamade kujundamise juurde, et koeral oleks üheselt selged tema õigused ning meil, kui targal juhil ka oskus geenide poolt kaasa antud omapära hinnata ning vastavalt meievahelist suhet suunata. Alles siis kui meie suhte vundament on arusaadavatele alustele ehitatud, on meil võimalik koeraga maksimaalselt kuulekust ning koostööd nautida.
Töökoerast saab väga harva kasvatada oma loomulikke instinkte meie soovi järgi kontrollivat looma, seda nii meie selja keerates aga ka meie kohal olles, kui ta seda õigeks peab (nt. kui külaline ületab koera silmis oma volitusi, ütleme liigub ajal või kohas, mis koera jaoks on vale, kutsub ta ka inimest korrale). Kui me võtame selgelt otsustuse üle, saame ka olukorda ennetada, kontrolli all hoida ning eelkõige vältida probleemi süvenemist.
Mäng - võib kesta vaid minut, te peate oskama seda õigel ajal lõpetada, et hoida koera huvi üleval. Mängu ei tohi peale suruda (nt. mänguasjaga koera nügides või seda talle suhu toppides, see lämmatab mängusoovi ka edaspidiseks), vaid see tuleb koerale huvitavaks teha nii, et ta ise teile ligineks ning selle vastu huvi tunneks, algselt kasvõi hetkeks.
Mis puudutab aias lahti olekut, siis inimesele orienteeritud loomale on see kindlasti turgutav tähelepanu osas, tähelepanu on sel juhul koerale väga oluline ja seda harva saades ollakse tihti oluliselt koostööaltimad. Kui koer on aga orienteerunud nt. ühele inimesele ning enamasti valvele siis üksiolek kasvatab iga iseseisvalt vastuvõetud otsusega enesekindlust ning seeläbi vähendab inimese (juhina mitte aktsepteeritud inimeste) osatähtsust. Koer on raskemini suunatav ning meiepoolne mõju on tema käitumisele teisejärguline (esimesel kohal tema jaoks on tema instinktijärgne, saadud kogemustega kinnitatud ülesanne).
Kui koer täidab meie soove vaid äraostmise peale on õppeprotsessist tehtud koerale tema staatust ja temapoolset olukorra kontrolli kinnistav kogemus. Tema juhib, millal talle on kasulik midagi teha vastavalt saadavale kasutegurile. Maius on üks kergemaid mooduseid läbi vale kasutuse juhtotsad koerale anda.
Lõpetuseks:
Lastele tuleb õpetada koeraga käitumist mitmel erineval lähenemisel
Teil tuleb juhtidena koerale selge käitumisahelaga selgeks teha kuidas võib ja kuidas mitte, külaliste juuresolekul käituda.
Kui koeral on küsimusi teie staatuse osas tuleks eelnevalt kindlasti ka terve perega sellega tegeleda (v.a. väike laps).
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Märksõnad:
Tagasi