Koera kõrvade traageldaja karistuseks on trahv 120 eurot

Politsei on välja selgitanud kokkuõmmeldud kõrvadega koera juhtumi asjaosalised ning määras looma kõrvade traageldajale 120 euro suuruse trahvi.

Vigastatud noor loom toimetati Viljandi kodutute loomade varjupaika kuu algul, sest ta oli Viiratsis kimbutanud jalgrattaga sõitvat last.

Politseiameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul ei olnud koera kõrvade kallal vägivallatsenud omanik, vaid üks teine Viiratsi valla elanik. «Et väärteo otsus ei ole veel jõustunud, ei ole võimalik kellestki nimeliselt rääkida,» lausus Peitel.

Viinavõtmise käigus

Politsei ei karistanud looma perenaist. Pressiesindaja ütlemist mööda oli omanik andnud looma sõbrale, kes oli lubanud talle uue kodu otsida, sest korteris ei saanud haukuvat koera pidada.

Et parseldamise šansid suuremad oleks, oli sõber otsustanud anda kutsale niidi ja nõela abiga tõupuhast välimust. «Seda tehti suurema seltskonnaga viinavõtmise käigus,» täpsustas Kerly Peitel.

Joomingu ajal järelevalveta jäänud koer pääses kondama Viiratsisse, kust politseinikud ta mainitud juhtumi järel varjupaika viisid.

Looga seotud inimesteni jõudis politsei vihje kaudu, mis tuli läinud nädalal ajalehes  ilmunud artikli peale.

Koera kõrvu traageldanud inimese suhtes viidi läbi väärteo kiirmenetlus ja mõisteti talle karistuseks rahatrahv 120 eurot. Menetlus toimus loomakaitseseaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanekut.

Nimetatud väärteo eest saab karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Ühe trahviühiku suurus on 4 eurot, seega määrati Viiratsi kõrvatraageldajale vaid 30 trahviühikut.

Liiga väike karistus

Loomakaitsjate hinnangul on tegu liiga leebe karistusega ning nende arvates tulnuks kõnealuses asjas algatada kriminaalmenetlus.

«Ilmselt ei olnud koer kõrvade traageldamise ajal narkoosi all,» ütles Eestimaa loomakaitse liidu juht Heiki Valner. Ta tõi välja karistusseadustiku paragrahvi, mis käsitleb looma suhtes lubamatut tegu julmal viisil.

«Kõnealune tegu põhjustas koerale ilmselgelt suurt valu ja piinarikkaid kannatusi,» selgitas Valner, miks olnuks õige otsustada karmima paragrahvi kasuks.

Kerly Peiteli sõnul ei saa otsust tehes lähtuda emotsioonidest, vaid konkreetse juhtumi asjaoludest. Tõikadena, mida tuleb karistust määrates arvesse võtta, loetles politsei pressiesindaja teo ohtlikkust, tahtlust ja asjaosaliste arusaamist teost selle toimepanemise ajal.

Peiteli jutu järgi ei saa jätta kahe silma vahele ka isiku hilisemat käitumist ja kahetsust. «Ei saa kirjutada välja maksimaalset trahvi iga rikkumise eest lihtsalt sellepärast, et kindlasti leidub keegi, kes poleks kergema määraga rahul,» rääkis ta.

Juhtumi neljajalgne peategelane on praegu Viljandi kodutute loomade varjupaigas ja tema kõrvad on paranenud.

Mittetulundusühingu Varjupaigad juht Triinu Priks ütles, et koera omanik on koos politseinikega kohal käinud ning kirjutanud avalduse looma varjupaigale loovutamiseks. Koer on ristitud Blackyks ning ta alles ootab peremeest.

SEADUS
Karistuse määramise aluseks olnud paragrahv käsitleb looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustavat tegu.
• Looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele.
• Loomavõitluse korraldamine.
• Looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine.
• Loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu selliste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest või hädaolukorrast.
Allikad: politsei, loomakaitseseaduse paragrahv 662